Vabariik
Sarnased artiklid
Karl Goldberg | Odessa: Kiiev ja Varssavi jõudsid kokkuleppele Volõõnia tapatalgute ohvrite haudade väljakaevamise ja ümbermatmise osas. Kuid kas lepe sobib ka mõlemale osapoolele?
Kaks kuud tagasi sai kirjutatud Volõõnia varjust Poola-Ukraina suhete kohal ehk 1943.-1944. aasta Volõõnia tapatalgutest, mille käigus ukraina rahvuslased mõrvasid poola tsiviliste. Nende sündmuste tõlgendamine on halvendanud riikidevahelisi suhteid. Kuid 26. novembril toimunud Poola välisminister Radosław Sikorski kohtumisel Ukraina ametivenna Andri Sõbihaga teatasid ministrid pressikonverentsil üsna ootamatult, et on ületanud takistused Volõõnia tapatalgute ohvrite haudade lahti kaevamisel ja ümbermatmisel.
Massihaudade ekshumeerimise lubamine on miski, mida Varssavi on Kiievilt üsna teravas toonis nõudnud ja ähvardanud keeldumise korral takistada Ukraina liitumist Euroopa Liiduga. Kiiev pole seni luba andnud, viidates juhtumile Ukraina piiri lähedal Poolas asuvas Hruszowice külas, kus kohalikud võimud lasid pärast mitut varasemat vandalismiakti 2017. aastal eemaldada Ukraina Ülestõusuarmee mälestusmärgi.
Muidugi on tüli juured sügavamad. Kuigi Kiiev pole kunagi eitanud Volõõnia tapatalguid, on Ukraina alati juhtinud tähelepanu asjaolule, et sündmused polnud ühepoolsed – samal ajal tapsid poolakad muudes piirkondades ukrainlasi – ning on keeldunud nimetamast toimunut genotsiidiks. Selle põhjus on omakorda asjaolus, et ukrainlased tahavad näha Ukraina Ülestõusuarmees natsionaalsotsialismi- ja kommunismivastast jõudu, mitte poolakatega väiklaseid arveid õiendanud äärmuslasi. Varssavi tundeid on aga riivanud tõik, et Ukraina võimud lubavad Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidul kaevata välja ja matta ümber Teises maailmasõjas langenud saksa sõdurite säilmeid, andmata sarnast luba Poolale.
Nagu vahendab Poola Pressiagentuur, kinnitab nüüd Ukraina värskes ühispöördumises, et ei takista Poola riigi- ja eraõiguslike asutuste koostööd vastavate Ukraina institutsioonidega haudade ekshumeerimisel ning Ukraina “deklareerib oma valmisolekut kaaluda taotlusi nendes küsimustes positiivselt.”
Kuid kas selline kokkulepe sobib ka kõigile? 27. novembril sai Радіо Свобода eetris sõna Ukraina opositsioonipoliitik, erakonda Euroopa Solidaarsus kuuluv ülemraada liige ja nimekas ajaloolane Volodõmõr Vjatrovõtš, kelle meelest kokkulepe on ühekülgne, kuna ei maini sõnagagi Poola territooriumil asuvate ukraina ohvrite haudu ning teenib üleüldse valimiskampaania huve.
Tõepoolest – järgmise aasta 18. mail toimuvad Poolas presidendivalimised, kus vastamisi lähevad Sikorski erakonnakaaslane, Kodanikeplatvormi kandidaat Rafał Trzaskowski ning Õiguse ja Õigluse kandidaat Karol Nawrocki. Viimane on Rahvusliku Mälu Instituudi direktor ning just see asutus tegeleb ka Volõõnia tapatalgute küsimusega. 26. novembri pressikonverentsil lausus minister Sikorski, et tema riik kaasab Volõõnia küsimuse uurimisse teiste seas Rahvusliku Mälu Instituudi – andes sellega kaudselt käsu vastaspartei kandidaadile ja näidates viimasele koha kätte.
Nawrocki tõttas toimunut kohe ka ise ära kasutama – 27. novembril Varssavis toimunud pressikonverentsil teatas ta, et “Rahvusliku Mälu Instituudi otsingu- ja identifitseerimisbüroo on valmis viima reaalseid otsinguid Volõõnias läbi 24 tunni jooksul. Niisiis, me ainult ootame ametlikku kinnitust informatsioonile” vahendab Українська Правда.
Ka Poola liberaalkonservatiivne päevaleht Rzeczpospolita toob Kiievi ja Varssavi vahelise kokkuleppe kontekstina välja Poolas alanud valimiskampaania – sedapuhku pigem positiivselt märkides, et Volõõnia genotsiidiohvrite ekshumeerimise kokkulepe “eemaldab ühe olulise teema, mis võib esile kerkida presidendikampaania ajal.” Väljaanne pakub, et see pole juhuslik. Kuigi Poola poliitikas valitseb üldine konsensus Ukraina toetamiseks, osundab Rzeczpospolita, et Nawrocki jõuliselt rahvusliku hoiaku suhtes ollakse naaberriigis skeptilised. Mistõttu otsustas Kiiev tulla nüüd vastu Kodanikeplatvormi juhitavale valitsusele ning võtta Õiguse ja Õigluse kandidaadilt teema, mis võinuks mobiliseerida (maru)rahvuslikult meelestatud valijaid.
Teine oluline moment, millele viitavad nii Rzeczpospolita kui teised Poola väljaanded, on ka Kremli propaganda – Venemaa on korduvalt püüdnud kasutada Volõõnia küsimust ukrainlaste ja poolakate tülli ajamiseks. Sellele juhib tähelepanu ka 26. novembril ajalehes Gazeta Wyborcza ilmunud essees Poola-Ukraina suhetele spetsialiseerunud ajaloolane Grzegorz Motyka, kes küsib, miks pidas FSB vajalikuks avaldada omakodulehel kaks Volõõnia sündmusi puudutavat dokumenti just vahetult enne värske Ukraina-Poola kokkuleppe sõlmimist. ““Ajalugu jäägu ajaloolastele” – lausuvad tihti poliitikud Poolas ja Ukrainas,” arutleb Motyka, “kuid Venemaal on selles küsimuses oma arvamus.” Ajaloolane selgitab, et FSB mingeid dokumente niisama ei avalda: sellel on alati mingi tagamõte. Nii ka nüüd: avaldatud dokumendid on tõesed, kuid nende eesmärk pole mitte ajalooline tõde vaid ukrainlaste ja poolakate tülli ajamine. Ajalugu on keerulisem paarist dokumendist, mis on avaldatud konteksti avamata.
Muidugi on selge, et kuigi värske kokkulepe Poola ja Ukraina vahel on oluline, ei tähenda see, nagu oleks teema lahendatud. Esiteks reaalne töö alles algab. Teiseks on ukrainlastest kriitikutel õigus – ka Poola peab Ukrainale vastu tulema. Kuid keegi pidi astuma esimese sammu, olgu selle ajend milline tahes. Kõik edasine, olgu see kui valus ja tülikas tahes, on siiski juba kergem.
The form is not published.