Teisipäev , oktoober 22 2024

Kolumn

Päevalilleõli tootja Kernel – vankuv hiiglane

Karl Goldberg | Odessa: Kuigi 10 000 töötajaga Kernel ei kuulu Ukraina suurimate tööandjate hulka, on tal ette näidata midagi muud – nimelt kuulub päevalilleõli tootja juba aastaid ajakirja Forbes Ukraine 50 parima tööandja nimekirja. Ja kindlasti pole Kernel ka oma haarde ulatuselt väike ettevõte: tegu on ühe maailma suurima …

Loe edasi »

NSV Liidu tegevus Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas olid sõjad, mässud ja riigipöörded

Brežnevi ajal võttis Nõukogude Liit ette rea agressiivseid välispoliitilisi samme sekkudes nii Aasias, Aafrikas kui Ladina-Ameerikas hulga riikide siseasjadesse: küll ärgitati ülestõuse, rahastati terrorismi, orkestreeriti kodusõdu. Seda kõike “internatsionaalse kohustuse” sildi all. Samas nuriseti Nõukogude Liidus juba siis: kui palju võib raisata raha erinevate Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika režiimide toetamiseks …

Loe edasi »

Ukraina suurim ettevõte Metinvest – rohkem kui riik riigis

Karl Goldberg | Odessa: Rääkides Ukrainast, pole võimalik minna mööda ettevõttest nimega Metinvest. Selleks, et aru saada, miks see nii on, tuleb kõigepealt leida vastus küsimusele, mis on Ukraina suurim ettevõtte. Lihtne küsimus, millele polegi esimese hooga lihtne vastata. Asi on selles, et kõigepealt tuleb otsustada, millest me räägime – …

Loe edasi »

Andrei Zubov: Brežnevi ajastu heaolukriis

Paljud väidavad, et Leonid Brežnevi ajastu oli Nõukogude Liidu “kuldaeg”. Kuid 1970ndate aastate keskpaigaks teravnesid kriisinähud Nõukogude majanduses ja ilmnesid moderniseerimise piirid. Tööpingid ja varustus vananesid, vähenesid kapitalimahutused majandusse, eriti põllumajandusse. Majandus, mis veel mõni aasta varem kasvas kiirusega 5-6 % aastas ehk kiiremini kui lääneriikides, hakkas pidurduma. Kapitalimahutused küll …

Loe edasi »

Kas sõda käib ainult Ida-Ukrainas?

Karl Goldberg | Odessa: Mitte ainult Lääne-Euroopas, vaid ka Eestis on viimasel ajal kõlanud ukraina sõjapõgenikke vastustavaid seisukohti. On küsitud, mida nad Eestis teevad, kui sõda on ainult Ukraina idaosas – kadugu koju. See näitab, et kaks ja pool aastat pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse vajab nii mõndagi veel …

Loe edasi »

Kremli tornid III: tunnused ja definitsioon

Priit Karumaa | Kremli mõjugruppide vaatlemisel peame lähtuma teatud loogikast. Ehk peame kõigepealt küsima, mis teeb ühiste huvidega inimeste rühmast Kremli torni. Tundub, et selleks peab seltskond vastama vähemalt kolmele tunnusele neljast. Nendeks on: võimalus osaleda otsustusprotsessi kõige kõrgemal tasandil ehk grupi esindaja või esindajad peavad suutma suhelda Putiniga isiklikult ilma …

Loe edasi »

Sõda ja seksuaalsus: hoiakud seksuaalvähemustesse Ukrainas

Karl Goldberg | Odessa: Venemaa täiemahuline sõda Ukrainasse on lükanud riigi vääramatult lääne kursile. Kuid see ei tule kergelt eriti just väärtusküsimustes, kus Ukraina ühiskond peab keerulistes oludes asuma ümber mõtestama paljusid seni harjumuspäraseks peetud väärtusi. Näiteks iseloomustab see suhtumist seksuaalvähemustesse. Paljuski oli ja on Ukraina “klassikaline” Ida-Euroopa, kus – …

Loe edasi »

Kremli tornid II: olulised asutused ja organisatsioonid

Priit Karumaa | Et mõista Venemaa jõujooni, peame heitma pilgu riigi peamistele institutsioonidele ja vaatama, kuidas need toimivad ning milline on nende roll võimupüramiidi säilitamisel. Partei Ühtne Venemaa Partei hüüdlause “Tugev president – tugev riik” väljendab kõige paremini impeeriumi stiilis valitsemist Venemaal. Sisuliselt võetakse enamik riigile olulisi otsuseid vastu kuskil kuluaarides, ilma …

Loe edasi »

Millest koosnevad Kremli tornid ehk kes ja kuidas seda Vene riiki juhib, osa I

Priit Karumaa | Rääkides tänapäeva Venemaast, räägime üldjuhul Putini Venemaast, kuid lisame sinna tihti mingi täienduse võimuladviku tipus olevast seltskonnast, kelle omavahelised jõudude vahekorrad on raskesti mõistetavad. Infot selle kohta, mis tipus tegelikult toimub, on raske leida, kuid ehk just seetõttu ongi Kremlis toimuv nii huvitav ja salapärane. Kuid kui me ka …

Loe edasi »

Jaapani politoloog Sanshiro Hosaka: minu arvamus Morozovi kohtuotsuse taustal

Avaldan siinkohal oma isikliku arvamuse mu endise kolleegi Vjatšeslav Morozovi ja tema tegevuse kohta akadeemilises valdkonnas. Teadupärast tunnistas Harju Maakohus eelmisel nädalal Tartu Ülikooli endise poliitikateooria professori Vjatšeslav Morozovi süüdi spionaažis Eesti Vabariigi vastu. Talle mõisteti kuue aasta ja kolme kuu pikkune vangistus. Tänan Eesti võime, et nad paljastasid tõelises …

Loe edasi »