Vabariik
Sarnased artiklid
Karl Goldberg | Odessa: 26. veebruaril 2024 kuulutas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi välja programmi “Зроблено в Україні – Made in Ukraine” ehk “Toodetud Ukrainas”. Presidendi sõnul peaks see edendama pidevat dialoogi riigi ja ettevõtjate vahel. Olgem ausad: see kõlab ähmaselt. Samas on “Toodetud Ukrainas” vägagi konkreetne algatus, kujutades endast maksuhüvitiste pakkumist nii tootjatele kui tarbijatele. Programmi raames saab kodumaise seadme ostja taotleda 15% hüvitist ostusummast. Valitsuse sõnul on programmi eesmärk suurendada nõudlust Ukraina toodangu järele, soodustada investeerimislaenude andmist ja edendada dereguleerimist.
Viimase osas on küll raske midagi öelda, sest hüvitise maksmine toimub esitatud avalduse alusel. Seda ei saa just pidada ebabürokraatlikuks ja dereguleeritud lahenduseks. Kuid vaatame lähemalt.
Alustuseks tuleb märkida, et “Toodetud Ukrainas” on osa laiemast riiklikust algatusest, mis keskendub energeetika-, ehitus-, transpordi- ja eriseadmete tootmise stimuleerimisele ja täiendab olemasolevat kava, mis pakub 25% hüvitist põllumajandusmasinate ostjatele.
Teine meede, millele “Toodetud Ukrainas” toetub, on “Національний кешбек” ehk “Rahvuslik tagasimakse”, mille raames tagastatakse Ukraina klientidele 10% Ukraina päritolu kaupade maksumusest. Selles osalemiseks peab tootja tõestama, et tema toodang on Ukraina päritolu. Et tagasimaksed toimuvad ostjatele pangaäppide kaudu, on oluline ka pankade osalus ning nii meelitavadki pangad kliente tagasimakse programmis osalema, kombineerides tagasimakse võimalust muude toodete, peamiselt laenudega.
Nagu kirjutab väljaanne Економічна Правда, on kriitikud siiski osundanud, et olemasolevad hüvitised tootjatele ja maksutagastused tarbijatele ei pruugi olla piisavad, et meelitada kedagi osalema – näiteks Türgis toodetud liftid on Економічна Правда sõnul 40% odavamad Ukraina toodangust. Nii palju ei too nende hinda alla ka riiklikud toetusmehhanismid.
Samas on küsimus perspektiivis. Kui vaadelda programme “Toodetud Ukrainas”, “Rahvuslik tagasimakse” ja muud riiklikud toetusmeetmed üheselt majanduslikult, siis on kriitikutel õigus. Kuid sedalaadi algatused ei ole kunagi ainult majanduslikud. Seda demonstreeris juba viis, kuidas “Toodetud Ukrainas” välja kuulutati – see toimus tänavu 26. veebruaril Kiievis samanimelisel üritusel, kus president Zelenskõi esines 400 ärijuhi, kõrge riigiametniku, sõjaväelase ja diplomaadi ees. Ehk siis: täie pidulikkusega. Praegu on “Зроблено в Україні” logosid, plakateid ja silte võimalik näha kõikjal avalikus ruumis teeäärsetest plakatitest kuni kleepsudeni toodangupakendil või nupuna pangaäpis. Nõnda on tegu eneseteadvust ja eneseuhkust kergitava programmiga. Sõja ajal on selline asi aga iseväärtusega.
Seda, kui edukaks programm osutub, saab ilmselt näha aasta alguses. 5. detsembril kukub kell maksutagastuse taotluste esitamiseks. Kuidas kulgeb nende menetlemine, kuidas see aitab kaasa väljakuulutatud dereguleerimisele ning kui palju see kõik ikkagi maksma läheb ehk kas riigi eraldatud ühest miljardist grivnast (23 miljonit eurot) jätkub – need on küsimused, mis peavad selguma töö käigus. Kui algatus peaks jooksma ummikusse raha puudumise tõttu, poleks kahju ehk väga suur – see näitaks vaid inimeste elavat huvi programmi vastu. Peaks “Toodetud Ukrainas” aga sumbuma bürokraatia põrgusse, oleks mainekahju päris suur. Loodame, et seda ei juhtu.
The form is not published.