Esmaspäev , oktoober 14 2024

Ukraina suurim ettevõte Metinvest – rohkem kui riik riigis

Karl Goldberg | Odessa: Rääkides Ukrainast, pole võimalik minna mööda ettevõttest nimega Metinvest. Selleks, et aru saada, miks see nii on, tuleb kõigepealt leida vastus küsimusele, mis on Ukraina suurim ettevõtte. Lihtne küsimus, millele polegi esimese hooga lihtne vastata.

Asi on selles, et kõigepealt tuleb otsustada, millest me räägime – kas toodangu mahust, töötajate hulgast, iga-aastasest maksupanusest riigikassasse või hoopis suurimast kasumist? Teiseks, nagu Ukraina puhul sageli, tuleb kättesaadavaid andmeid vaadata kriitilise pilguga: eriti praegu, täiemahulise sissetungi ajal, kohtab internetis ettevõtete kohta infot otsides sageli uuendamata infot, mis sisaldavad 2021. aasta lõpu või 2022. aasta alguse seisu ega peegelda vahepeal drastiliselt muutunud olukorda, kus häiritud on tootmisliinid ja logistikaahelad, hävinud on kinnisvara ja tootmisüksused on ümber paigutatud – teinekord lausa välismaale.

Paraku tuleb vahel tõesti leppida vaid osaliste ja ilmselgelt vananenud andmetega. Nii oli Saksa äriandmete platvormi Statista kohaselt 2021. aastal Ukrainas enim tulu teeninud ettevõte Metinvest umbes 9 miljardi euroga.

Nagu majandusajakiri Forbes Ukraine kirjutab, kahanes Metinvesti käive järgmisel aastal 268,1 miljardi grivnani – et samal ajal hakkas langema ka grivna kurss euro suhtes, võib käibe suuruseks eurodes nimetada umbkaudu 6,2-6,6 miljardit. Ettevõte käive on sellest ajast alates vähenenud veelgi, jäädes ometi suurimaks Ukrainas.

Ligemale 80 000 töötajaga Metinvest ei olnud siis ega ole ka praegu riigi suurim tööandja – see tiitel läheb muidugi Ukraina riiklikule raudteefirmale, mille palgal on umbes 400 000 inimest.

Niisiis on Metinvest suurim ettevõte teatud, kuid mitte kõigi parameetrite kohaselt. Aga kas just suurim või mitte: suur on Metinvest igal juhul ja mitmes mõttes. Ettevõte on Ukraina suurim rauamaagi ja terase tootja. Samuti on Metinvest Ukraina suurim söetootja ning Ukraina suurim metallurgiamaterjalide tootja. Ning Ukraina suurim tähendab kõigil loetletud juhtudel seda, et ühtlasi ollakse üks vastava valdkonna suurimaid terves Euroopas.

Metinvesti suurust kriipsutab kindlasti alla seegi, et ettevõte on annetanud Ukraina relvajõududele abi umbkaudu 55 miljoni euro ulatuses. Seda pole ühe eraettevõtte kohta kindlasti vähe. Mistõttu ongi aeg küsida – mis see Metinvest õieti on?

Kuigi enne sai öeldud, et tegu on suure kaevandus- ja metallurgiafirmaga, ei ole Metinvesti nimi ei välismaal ega Ukrainas üldtuntud. Ukrainas on inimesed pigem ehk kuulnud ettevõttest nimega SCM Holding ehk System Capital Management, mis on Metinvest Groupi omanikfirma. Aga tõenäoliselt sedagi vaid ärimaailmas. Enamiku ukrainlaste silmadesse tekib äratundmine alles siis, kui mainida suurettevõtte omaniku nime. Selleks on Rinat Ahmetov – Ukraina rikkaim inimene, kes asub oma umbkaudu 4 miljardi USA dollarise varandusega Forbesi maailma rikaste edetabelis 785. kohal ja kes on tänu arvukatele heategevuskampaaniatele vahel tuntud ka kui “hea oligarh”. Kas ta nii “hea” tõesti on, on muidugi omaette küsimus…

Välismaal ütleb ilmselt Metinvesti ja Ahmetovi nimest rohkem Azovstali nime. Oli see Mariupolis asunud tehas ju üks Metinvesti peamiseid tootmisüksuseid. Kuigi Azovstali ja samuti Mariupolis asunud Illitši raua- ja terasetehase kaotus kahandas Metinvesti tootmisvõimsusi eri andmetel 40-65% võrra, õnnestus ettevõttel esimene sõja-aasta siiski üle elada ja, nagu eespool mainitud, on Metinvestist praeguseks saanud Ukraina relvajõudude suurim eraõiguslik doonor.

Osalt on selle taga asjaolu, et Ukrainas asuvad Euroopa suurimad rauamaardlad ning Metinvesti maagikaevandused on jätkuvalt töös. Paraku raskendavad pidevad elektrikatkestused tööd nii kaevandustes kui terasetehastes. Viimastes eriti. Alternatiiv – toota elektrit hiiglaslike diiselgeneraatoritega – tõstab paraku toodangu hinda. Nõnda on Metinvest asunud tegema seda, mis  ei tulnud enne sõda kõne allagi: eksportima terase asemel lihtsalt rauda.

Ajaleht The Kyiv Independent teatab, et rauapelletid ja pulberkontsentraat on maailmaturul kõrges hinnas ning Ukraina on asunud varustama nende toodetega Hiinat. Nõnda on suudetud suurendada tootmist, mis oli esimesel kahel sõja-aastal kängunud.

Ekspordiks kasutatakse Musta mere koridori. Metinvest ekspordib 65-70% oma rauatoodangust laevadega Musta mere kaudu. Ülejäänu läheb riigist välja raudteed pidi Slovakkiasse või Poolasse.

Kuid tulles tagasi Mariupoli juurde, siis linna kaotus ei olnud aga raske löök mitte ainult Azovstali ja Illitši tehase hävitamise pärast. Ettevõtte oli 2020ndate alguses alustanud linnas tööd Metinvesti Polütehnikumi rajamiseks. Sellest oleks pidanud saama mäe- ja metallurgiakõrgkool. Kuid nagu suur osa Mariupolist, pühiti ehitusplats 2022. aastal maa pealt. Samas ei ole idee surnud: Metinvesti Polütehnikum eksisteerib praegu internetis e-koolina, ja plaan on ehitada see füüsiliselt Zaporižžjasse.

Et ka selle ettevõtmisega seotud kulud ei ole Rinat Ahmetovi ja Metinvesti jalust löönud, näitab tõik, et seoses täiemahulise sõja puhkemisega käivitas Metinvest algatuse „Saving Lives“, mille kaudu on 2024. aasta märtsi seisuga saanud üle 515 000 inimese toidupakke ning hügieeni- ja ravimikomplekte. Samuti on ettevõte aidanud korraldada põgenike majutust ja toitlustamist. Lisaks on Metinvest ka kahe valdkonnaspetsiifilise algatuse taga: firma on välja töötanud spetsiaalse komposiitterase, millest valmistatakse plaate kehaturvistele, samuti on Metinvest tootnud üle 170 000 sõjaväe jaoks mõeldud killuvesti.

Võib küsida, kas nende algatuste taga on Ahmetovi soov pesta endalt maha mineviku patud – teda on süüdistatud Ida-Ukrainas separatismimeeleolude õhutamises ja vastavate meeleavalduste rahastamises 2014. aastal, kuid tõendeid väidete kasuks esitatud pole – või vastupidi, mehe suur patriotism.

Ilmselt pole õige kumbki väide. Pigem on Metinvest nii suur ja Ukraina on ettevõttele niivõrd vajalik, et Ahmetov ei saa lihtsalt jätta kodumaad hätta. Praegune laiahaardeline heategevus on niisiis investeering Metinvesti enda tulevikku, sest – nagu öeldud artikli alguses – rääkides Ukrainast, pole võimalik minna mööda Metinvestist. Sama kehtib ka vastupidi.

Vaata ka

Kas sõda käib ainult Ida-Ukrainas?

Karl Goldberg | Odessa: Mitte ainult Lääne-Euroopas, vaid ka Eestis on viimasel ajal kõlanud ukraina …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga