Vabariik
Sarnased artiklid
Karl Goldberg | Odessa: Soome kohtu möödunudnädalane otsus andis Ukraina riiklikule nafta- ja gaasiettevõttele Naftogaz õiguse konfiskeerida kümnete miljonite eurode väärtuses Soomes asuvaid Vene riigile kuuluvaid varasid. Nagu selgitab ajaleht The Kyiv Independent, põhineb otsus Haagi alalise vahekohtu otsusel, millega kohustatakse Venemaad maksma Naftogazile 5 miljardit dollarit Krimmi 2014. aasta annekteerimise ajal ebaseaduslikult konfiskeeritud varade eest.
Venemaa ei kavatse muidugi midagi maksta, mis muudabki Soome kohtu otsuse ajalooliseks nii pretsedendi kui ulatuse mõttes. Väljaande Helsingin Sanomat sõnul puudutab otsus üle 40 kinnisvara ja osaluse, mille koguväärtus on ligi 40 miljonit eurot. Samas, märgib ajaleht, jäävad siiski Vene riigile kuuluvad diplomaatilised hooned puutumata. Naftogazi juht Oleksii Tšernõšov lausus otsuse tähtsust rõhutades, et see toob ettevõtte lähemale õigluse taastamisele oludes, kus Venemaa keeldub täitmast rahvusvahelisi vahekohtu otsuseid.
Soome kohtu korraldus on märkimisväärne veel selleski mõttes, et tegu on esimese korraga, mil kolmanda riigi kohus määrab täitmisele Haagi otsuse. Initsiatiiv selleks tuli Naftogazilt, kes on olnud oma õiguse tagaajamisel jonnakas ja järeleandmatu, viidates järjekindlalt Ukraina ja Venemaa vahelise kahepoolse investeeringute kaitse lepingu rikkumisele Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja sellele järgnenud eksproprieerimise – et mitte öelda: röövimisega. Samuti tasub märkida, et 1998. aastal sõlmis Venemaa Ukrainaga vastastikuse investeeringute kaitse lepingu, nõustudes lahendama vaidlusi Haagi tribunali kaudu – miski, mida pole tehtud.
Kuid juriidiliste võitude kõrval on mõtet pöörata Naftogazile tähelepanu muuski mõttes. On see ju üks neist ettevõtetest, millest hakkab sõltuma see, kuidas elab Ukraina üle kolmanda sõjatalve. Samuti väärib Naftogaz tähelepanu kui rasketes oludes üllatavalt hästi hakkama saav ettevõte. Nimelt on riigi omanduses olev aktsiaselts maksnud tänavu üheksa kuu eest 1,47 miljardi eest makse – 1,36 miljardit grivnat riigieelarvesse ja üle 100 miljoni kohalikele omavalitsustele. Sellega on Naftogaz tõusnud vähemalt tänavu suurima maksumaksja kohale Ukrainas.
Samuti raporteeris ettevõtte 510 miljonit eurot 2023. aasta konsolideeritud puhaskasumina. Võrdluseks: 2022. aastal oli Naftogaz 1,76 miljardi euroga kahjumis. 2024. aasta esimese poolaasta puhaskasum on 578 miljonit eurot, mis näitab, et raskustest on üle saadud.
Ukraina suurima nafta- ja gaasiettevõttena kontrollib Naftogaz ulatuslikku gaasijuhtmete ja maa-aluste ladustamisrajatiste võrgustikku, samuti haldab ettevõte gaasijuhtmete haldusfirmat Ukrtransgaz, olles nõnda näide Ukraina majandusele omasest vertikaalsest integratsioonist, mida võib kohata kõigis sektorites.
Vaatamata Naftogazi pea monopoolsele positsioonile, on ettevõte siiski pidanud vajalikuks moderniseerida ja areneda. Naftogazi aastatel 2014-2021 juhtinud endise PwC konsultandi Andri Koboljevi juhtimisel tegi firma läbi põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus muudeti juhtimine läbipaistvamaks, võidelda jõuliselt korruptsiooni vastu ja tugevdati nõnda oma positsiooni nii kodu- kui välismaisel energiaturul. Praeguseks võib öelda, et kunagine “must auk riigieelarves ja tohutu korruptsiooni allikas”, nagu ütles 2014. aasta oktoobris Naftogazi kohta George Soros, on saanud kui mitte just läbipaistva juhtimise musternäide, siis vähemalt üldjoontes toimiv ja äriloogika järgi juhitav ettevõte.
Hiljutine Soome kohtuotsus, samuti tugevad finantstulemused, näitavad Naftogazi strateegilist tähtsust mitte ainult energiatarnijana, vaid ka Ukraina riiklike huvide kaitsjana. On ju Naftogazi jõupingutused Ukraina energiasõltumatuse ja majanduse taastumise tagamisel otsustava riikliku tähtsusega. Selle taustal ei maksa ettevõtte juriidilisi lahinguid alahinnata. Panused on suured, sest Venemaa varade vastu tehtud otsuste jõustamine Soomes on signaal tervele maailmale ning pole kahtlustki, et see julgustab Naftogazi jätkama oma võitlust ka muudes maades.
The form is not published.