Vabariik
Sarnased artiklid
Karl Goldberg | Odessa: Reedel, 27. novembril kuulutas Ukraina digiülemineku minister Mõhhailo Fedorov Lvivis avatuks programmi nimega uResidency, mis lubab välismaalastel asutada ja juhtida Ukrainas ettevõtteid, ilma et omanik peaks ise füüsiliselt riigis viibima.
Eesti lugejale tuttav e-residentsuse mudel ongi töötatud välja koostöös Eesti E-riigi Akadeemia ja Euroopa Liiduga. Rahvusvahelistele standarditele vastav programm pakub välismaa ettevõtjatele soodsaid tingimusi: ettevõtte registreerimist lihtsustatud korras ja üle interneti, veebipõhiseid raamatupidamis- ja pangandusteenuseid, madalat maksustamist (kuni 180 000 euro suurust brutotulu maksustatakse 5% määraga), e-allkirja andmise õigust ja muud.
Kindlasti on Ukraina olusid arvestades ka oluline, et programmi kasutajad ei pea ise muretsema finantsarvestuse pärast, sest maksuagendi ülesandeid võtab enda kanda Ukrainas registreeritud pank. Kasutajad peavad vaid korra külastama Ukraina konsulaati oma kodumaal, et läbida isikutuvastus, misjärel saab kogu protsessi lõpule viia interneti kaudu. Ukrainska Pravda sõnul võtab registreerimine aega vaid 5-10 minutit. Ukraina, kui kurikuulsalt bürokraatliku ja ülereguleeritud riigi tingimustes, on selline samm ei midagi vähemat kui revolutsiooniline.
Kuigi uResidency käivitub Eest riigi toel, on programm praegu kättesaadav vaid Indiast, Pakistanist, Taist ja Sloveeniast pärit ettevõtjatele, kuid – nagu teatab The Kyiv Independent –, on plaanis laiendada uResidency kasutusvõimalusi ka teistesse riikidesse. Ajakava ega riikide nimekirja ei ole esialgu siiski veel avalikustatud.
Uus programm on osa kontseptsioonist “riik nutitelefonis”, mis loodi juba nelja aasta eest, mil käivitus rakendus Diia – riiklike dokumentide ja teenuste mobiilirakendus, mis lubab ukrainlastele senisest oluliselt paberivabamat ja sujuvamat suhtlust riigiga – ja mille kasutusala järjest laiendatakse. Kuid loomulikult pannakse e-residentsusele ka suuri lootusi sõjast räsitud ja investeeringutenäljas Ukraina majanduse tugevdamiseks.
Kuigi Ukraina sisemajanduse kogutoodang kasvas 2024. aasta esimesel poolel eelmise aastaga võrreldes 4,1%, ei maksa unustada, et 2022. aastal kukkus SKT pea kolmandiku: 29,1%. Eelmisel aastal suutis riik rahvusvahelise toe ja riiklike programmide abil saavutada 5,3-protsendilise kasvu, kuid tohutud kahjud riigi energiasektorile (hävinud on enam kui pool elektritootmise võimekusest) ja tööjõunappus, kergitavad hindu ja inflatsiooni ning sunnivad ka riigi majandusministeeriumi olema majanduse kasvuprognooside osas ettevaatlikud – järgmiseks aastaks ennustatakse vaid 2,7-protsendilist kasvu.
Tõlkides selle konkreetsetesse oludesse – elektrikatkestused, raskused tööjõu leidmisel, probleemne infrastruktuur – võivad kaug- ja e-lahendused pakkuda muidu ettevaatlikule kuid uudishimulikule välisettevõtjale võimaluse saada Ukrainas jalg ukse vahele ning proovida riigis äri ajamine ära ise füüsiliselt siiski eemal püsides.
Kuigi uResidency mõju Ukrainale on makromajanduslikult esialgu raske ennustada, on digiülemineku minister ettevaatlikult optimistlik, ennustades The Kyiv Independenti sõnul, et programmiga võiks esimeses faasis liituda ligemale 1000 värsket e-residenti.
Võrdluseks: tänavuse kevade seisuga on Eestil Statistikaameti andmetel 113 000 e-residenti, kes on programmi kümneaastase eksisteerimise jooksul loonud üle 30 000 ettevõtte. Samas, nagu demonstreerib väljaandes Digipro avaldatud värske artikkel, on e-residente tegelikult vähem, sest millegipärast ei tõtta Eesti tühistatud e-residente nimekirjast eemaldama. Reaalsuses on selliseid aga omajagu. Ühelt poolt on tegu Venemaa ja Valgevene kodanikega, keda pole nimekirjast kustutatud. Teisalt aga on koondnimekirjas ilmselt ka tundmatu hulk surnud hingi – ettevõtjaid, kes on oma äritegevuse Eestis lõpetanud ning kes võisidki e-residendi staatuse hankida ainult mõne ühekordse äritehingu hõlpsamaks teostamiseks.
Need on probleemid, millega ka Ukrainal tuleb peagi juba silmitsi seista ning võib vaid loota, et Eesti kogemusest on õpitud muudki peale kauni klantspildi – näiteks seda, et e-residentsus meelitab paratamatult ligi neid, keda ükski riik oma keskkonnas, olgu see siis füüsiline või virtuaalne, tegelikult näha ei taha. Võimalik, et see on ka põhjus, miks Ukraina esialgu avaski uResidency programmi vaid väikesele hulgale valitud riikidele.
