Laupäev , detsember 7 2024

Sideandmete kogumine: julgeoleku ja vabaduse dilemma

„See, kes on nõus loovutama Vabaduse, selleks et soetada endale veidi ajutist Turvalisust, ei vääri ei Vabadust ega Turvalisust“

Benjamin Franklin

Täna käsitleme olulist ja vastuolulist teemat Eestis: sideandmete säilitamise ja kasutamise küsimust julgeoleku ja õiguste tasakaalustamise kontekstis. Teemaks on eelkõige, kuidas riik, eriti Kaitsepolitsei (KAPO) kogub ja säilitab sideandmeid (kõnede ja sõnumite metaandmeid) ning kuidas see puudutab isikuvabadusi ja privaatsust.

Sideandmete kogumine ja julgeolek

Kaitsepolitsei ja teiste julgeolekuasutuste jaoks on sideandmete kogumine ja säilitamine oluline tööriist. Andmete hulka kuuluvad teave selle kohta, kes kellega suhtles, millal ja millises piirkonnas need suhtlused toimusid, kuid mitte suhtluse sisu. Need andmed aitavad KAPO-l teha kindlaks, kas kellelgi on potentsiaalselt ohtlikud sidemed ning nende kasutuseesmärk on riigivastaste tegevuste ennetamine ja uurimine. KAPO büroojuht Harrys Puusepp rõhutas, et sideandmete kaudu saab jälitada võimalikke ohtusid riigi julgeolekule. Samuti väitis ta, et kuigi sideandmed on vaid üks osa nende tööriistakomplektist, on see kriitilise tähtsusega tööriist, et saada selgust, kas mingi oht on tõeline ja kui suur see on. Puusepa sõnul on see “nõela otsimine heinakuhjast”, kuid vajadusel tuleb sellele ohtudele reageerida, sealhulgas ennetavalt.

Õiguste ja vabaduste tasakaal

Teisalt on Garri Ginter, tuntud õigusteadlane, esitanud tõsiseid kahtlusi ja kriitikat sideandmete pikaajalise säilitamise osas. Tema arvates seab sideandmete kogumine ohtu inimeste vabadused ja privaatsuse, mida Eesti riik on ajalooliselt väga kõrgelt hinnanud. Ginter toob esile, et Eesti riik on üles ehitatud vabaduste ja isiklike õiguste austamise põhimõtetel ning et iga erand või piirang vabadustele peaks olema hoolikalt põhjendatud. Ta viitab sellele, et sideandmete säilitamine ja nende potentsiaalne kuritarvitamine võib viia jälgimisühiskonna poole, kus iga inimese tegevust jälgitakse ja see tekitab ühiskonnas hirmu. Tema hinnangul peaks Eesti riik toimima viisil, mis säilitab vabaduse ja julgustab inimesi vabalt tegutsema.

Kohtusüsteemi ja KAPO vaidlused

Vaidlus jõudis hiljuti kohtusse, kus kohus leidis, et sideandmete pikaajaline säilitamine ei ole kriminaalmenetluste jaoks lubatud. Selle kohtuotsuse järgi peab sideandmete säilitamise kord muutuma, sest üldine säilitamiskohustus rikub isikute õigust privaatsusele. Siiski rõhutatakse, et julgeolekuasutused, nagu KAPO ja välisluureamet, vajavad neid andmeid oma töö tegemiseks, eriti ennetavate tegevuste jaoks, mis ei ole seotud otseselt kriminaalmenetlusega.

Probleemi keskne dilemma

See debatt puudutab laiemalt tasakaalu leidmist riigi julgeoleku ja kodanike privaatsuse vahel. Puusepp rõhutab, et sideandmed on kriitilised, kuna need aitavad ennetada ohtusid, mis võivad ohustada kogu riigi turvalisust. Samas on selge, et iga sellise andmekogumise mehhanismi puhul tuleb arvestada inimeste õigusi ja hoida ära andmete kuritarvitamise võimalused. Ginteri hinnangul on risk selles, et selline ulatuslik andmete säilitamine viib vabaduste kitsenemise ja usaldamatuseni riigi vastu.

Olukord Eesti sideandmete säilitamise ümber on keeruline ja mitmetahuline. Ühelt poolt on julgeolekuasutused, nagu KAPO, kes vajavad tööriistu riigi julgeoleku tagamiseks. Teiselt poolt on inimõiguste ja privaatsuse kaitsjad, nagu Garri Ginter, kes näevad ohtu, et ulatuslik andmekogumine võib viia ühiskonna liigse kontrolli ja jälgimisühiskonna tekkimiseni. Nende kahe positsiooni vahel tuleb leida tasakaal, mis säilitaks nii turvalisuse kui ka vabaduse põhimõtted, millele Eesti riik on rajatud.

Vaata ka

Julgeolekumaks – valitsuse suurim petuskeem?

Plaan kehtestada nn julgeolekumaks on tekitanud põhjendatud küsimusi nii maksu eesmärgi, selle kasutamise kui ka …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga