Vabariik
Sarnased artiklid
Kui maksumaksja raha eest ülalpeetav vasakpoolne poliitikaväljaanne nimega Vikerkaar avaldas mõni aeg tagasi kommenteeritud tõlke massimõrvari ja kogu ajaloo ühe kõige suurema kriminaali Lev Trotski esseest lisaks muule ühiskondlikule pahempropagandale, siis maksumaksja poolt ülalpeetav Müürileht on nüüd terve numbri pühendanud Marxi apoloogiale ja klassivõtlusele.
Muuhulgas terve suure paljususe bolševistliku propaganda seast paistab esile järgnev tõdemus: “Marxi nime suhu võtmise eest lajatatakse Eestis valusalt. Lajatavad inimesed, kelle jaoks marksism tähendab loomavaguneid ja koonduslaagreid.”
Autorile peakski aga mainima, et marksism justnimelt tähendabki koonduslaagreid ja loomavaguneid – sest tegu on inimsusevastase pseudoteadusliku ning rassistliku (sealjuures juudivastase-antisemiitliku) verise võitluse tegevusmanuaaliga, mille tõttu on mõrvatud ja nälga surnud terve planeedi ajaloos kõige rohkem inimesi üldse. Marksism ongi massimõrva ja inimeste rõhumise manuaal – kus muidusööjatest marksistid-revolutsionäärid, kes elavad mistahes tööd tegeva rahva kulul seda rahvast allasurudes ja rõhudes, on omandanud omale positsiooni, mis revolutsiooni eelses maailmas kuulus söödikutest ja parasiitidest kõrgema kategooria aadlile, kes sõitsid tõllaga mööda maad ringi, kandsid roosasid retuuse ning muid eriliselt totraid aksessuaare ning imestasid, et küll see talumats ja tööline on ikka harimatu olevus, et isegi parukast täide otsimise kepikesed pole neil kullast ja teemantitega.
Oma olemuselt pole absurdini aetud ajudeta kõrgaadli poolt suunatud ühiskonnal ning omakorda samasugust jõudeelu himustavatel revolutsionääride poolt suunatud ühiskonnal mitte mingisugust muud vahet, kui et feodaalsüsteemi ajal ikkagi samadel tänastel alustel toiminud samuti ligikaudu vaba turumajandus üldiselt garanteeris siiski enamuse rahva piisava toidu moel, et surmvavaid näljahädasi oli vähem. Lisaks nii vaimselt kui geneetiliselt mandunud aadlik ei soovinud oma enda talupoegi või kodanlane ka töölisi siiski ära tappa, kuna omandatud haridus, mis mõningatel juhtudel pärines ka oma aja parimatelt õpetlastelt, siiski koolitas inimese ligikaudu arvutama moel, et ta sai aru, et nälg on paha ning toit tuleb põllult ja asjad kas tehasest või manufaktuurist eeldusel, et süsteemi juhib isik, kellel eksiteerib elementaarne mõistus, et masinaid töös hoida.
Marksism on eranditult katastroofiliste tagajärgedega aga ka looduskeskkonnale, sest pseudoteadusliku mudeli järgi tööle pandud majandus ja ühiskondlikud struktuurid hävitavad toimivad majandus- ning ühiskondlikud sidemed, millega kaasnev majanduse ning muude sotsiaalsete mehhanismide kollaps tingib paratamatult ka loodusvarude ebaefektiivse majandamise. Selleks, et elus püsida, ongi marksistlikul ehk sotsialistlikul süsteemil olemas ainult üks võimalus – võtta võimalikult kiirelt ja palju “looduselt” ning rakendada see võimalikult kiirelt ebaefektiivsete süsteemide elushoidmiseks ka tarbimisse.
Ühtlasi – sääraste väljannete ülevalpidamine rahva kulul ongi samuti kõige ehedam näide marksismist. Terve rahvas peab ülal pidama neid inimesi, kes teoretiseerivad selle üle, kuidas ennast ülalpidavat rahvast rõhuda ja edasi ekspluateerida.
Tekstis kasutatud materjal on pärit Peeter Espak’i Facebooki voogedastuse postitustest
The form is not published.