Pühapäev , juuli 14 2024

Kuidas läheb Ukraina majandusel?

Kuigi kiusatus on manada näole irooniline ilme ja küsida: “mis majandusel?”, pole olukord sugugi nii trööstitu.

2022. aastal kukkus Ukraina majandus 29 protsendipunkti võrra, kuid situatsioon kogu riigis stabiliseerus möödunud aastal ning see tõi endaga kaasa 4,8-protsendilise majanduskasvu. 2024. aastaks ennustab Maailmapank kuni 3,2% suurust kasvu.

Mida see tegelikult tähendab? Kuidas elavad Ukraina ettevõtted? Mida nad teevad? Kuidas käituvad pidevalt muutuvas olukorras? Kas nad investeerivad? Või ootavad paremaid aegu?

Nendele ja teistele küsimustele otsib vabariik.ee vastus artiklisarjas, kus vaadeldakse Ukraina suuremaid ettevõtteid ja nende tuntumaid brände ning nende toimetulekustrateegiaid.

Monobank: Ikka edasi – üks uuendus korraga

Kui Monobanki poleks olemas, siis oleks keegi pidanud selle välja mõtlema. Ja keegi mõtleski: need olid Oleh Gorohovski ja Mõhailo Rogalski, kes asusid jaanuar 2017 tööle ainult internetipõhise panga kontseptsiooni kallal. Kahe mehe selja taga oli Serhi Tihipkole kuuluv Universal Bank, mille litsentsi all Monobank ka tegutseb.

Niisiis uue arenduse kapitaliseerimisega probleeme polnud ja juba 2017. aastal jõuti tarkvaralahenduste beetatestideni, mille käigus said 17 000 kasutajat tulevase panga e-lahenduste kallal kätt proovida. Asi toimis ja 2019. aasta oktoobrist on veebipank kõigile avatud. Ja mitte ainult ei toimi, vaid on oma edu sedavõrd tõestanud, et eelmise aasta alguses otsustas Monobank laieneda ka Poola turule.

Miks Monobank?

Milles panga edu peitub? On ju arendajad ise ka öelnud, et midagi uut nad leiutanud pole, küll aga pole arenduse jooksul hoitud kokku ei andmekaitsele kulutatava raha arvelt – jätkuva sõja oludes pole siin midagi imestada – ega üldiselt mänguliste otsingute pealt.

Asi ongi viimases. Nimelt selles, et Monobank on lahe. Kohe päriselt. Iga ukrainlane teab panga maskotti: paksu valget kassi[1] , kes on muutunud ettevõtte sünonüümiks ning sümboliseerib panga uuenduslikke teenuseid nagu võimalust jagada arvet teise Monobanki kasutajaga või populaarset funktsiooni “Shake to Pay” (“Raputa, et maksta” e. k.), mis on leidnud sooja vastuvõtu eriti noorte ukrainlaste seas.

Nimelt lubab “Shake to Pay” kahel Monobanki kasutajal kanda raha üle lihtsalt oma telefoni teineteise läheduses viibides raputades. See on mugav viis näiteks teenindajale jootraha andmiseks. Üleüldiselt ongi eelkõige sedalaadi kasutajakeskne lähenemine – koostöös paksu kassi demonstreerimisega –  aidanud kaasa Monobanki populaarsuse kiirele kasvule.

Investeeringud kohanemisvõimesse

Kaks aastat tagasi oli pangal 6,7 miljonit klienti, 2024. aasta alguses 8 miljonit. Juba ainuüksi see asjaolu ise sunnib Monobanki juhtkonda tegema investeeringuid nüüd ja praegu – mil iga äriõpik soovitaks paremaid aegu oodata.

Pank on loonud uue andmekeskuse Kiievisse ja Lvivi ning plaanis on rajada kolmas säärane Poolasse. Ühtlasi on lisaks senisele 2600 töötajale värvatud tööle veel sadakond uut inimest – seda oludes, kus paljud Ukraina ettevõtted on uksed kinni pannud või kahandanud töötajaskonda.

Ajalehele Kyiv Independent antud intervjuus tõdeb Rogalski, et mainitud tegevustele pole lihtsalt alternatiivi, olukord võib olla küll riskantne, kuid: “Me investeerime ettevõtte kohanemisvõimesse ja väldime pikaajalisi plaane, et minna sujuvalt kaasa igapäevaste sündmustega.”[1]

Sama on Rogalski vastus ka ajalehe küsimusele, kuidas peaksid nii kodumaised kui rahvusvahelised ettevõtted Ukrainas käituma: “Plaane tehke kiirelt ja olge valmis neid iga nädal muutma.”

Tema partner Gorohovski täiendab: “Te peate muutma oma mõtteviisi. Kui te ei ole seda kahe aasta jooksul teinud, on see kohustuslik ja muide, see osutub väga kasulikuks ka pärast võitu…”

Ilmselgelt on tegu hoiakuga, mis pole mitte ainult Monobanki jätkuva toimimise ja edu alus, vaid miski, mis on aidanud toime tulla ka paljudel teistel Ukraina ettevõtetel – ellu on jäänud need, kes on valmis jooksvalt oma plaane ja mõtteviisi muutma – või need, kelle selja taga on piisavalt enesekindlat ja patriootiliselt mõtlevat kodumaist kapitali. Ilmselgelt polnud tugeva kapitali toetusest Monobanki tegijatel puudu ei Ukraina esimest veebipanka leiutades ega ole ka nüüd. Kuid ometi oli see siiski ettevõtmine, mis algas väikselt, on praeguseks kasvanud ka Ukraina mõttes suureks finantsasutuseks, kuid suudab siiski säilitada ellujäämiseks vajaliku paindlikkuse.

Nova Pošta: postivaldkonna hiiglane püssi põõsasse ei viska

Nova Pošta on erakapitalil põhinev posti- ja kullerifirma, mis on viimastel aastatel teinud läbi tohutu arenguhüppe. Vjatšeslav Klõmovi, Volodõmõr Poperešnjuki ja Inna Poperešnjuki 2001. aastal Poltaavas asutatud ettevõte oli pidevas kasvutrendis juba enne täiemahulise sõja algust.

2020. aastal jõudis Nova Pošta Ukraina kalleimate ettevõtete edetabelis kolmandale kohale. Sügisel 2023 troonitakse aga juba tabeli ihaldusväärsel esikohal. Kuidas jõudis omal ajal 7000-dollarise algkapitaliga firma nii kaugele? Ja seda veel kesk käimasolevat sõda?

Nagu sellistel puhkudel ikka, on vastuseid mitu. Nova Pošta kiirele arengule aitas algusest peale kaasa olukord turul. Varem valitses seda riiklik postiteenuse osutaja Ukrpošta ja selle tõdemusega võikski vastuse ammendatuks lugeda.

Kuid veidi pikemalt: Ukrpošta oma nõukogude ajast pärit teenindusvõrgu, mentaliteedi, suhtluskultuuri ja ebavajaliku suurusega (ettevõttel on 70 000 töötaja ringis, korduvalt on seejuures kritiseeritud tohutut palgavahet, mis eksisteerib riigifirma tippjuhtkonna ja tavaliste postiametnike vahel), suutis ise luua postiturul Nova Pošta jaoks soodsa olukorra.

Võimetus püsida konkurentsis viis juba 2017. aastal Ukrpošta turuosa postipakkide saatmises 20 protsendini. Praeguseks on see veel väiksem ning lõviosa turust kuulub Nova Poštale ja teistele väiksematele eraettevõtetele.

Tulles aga tagasi 2022. aastasse, siis nägi Nova Pošta juhtkond pärast esimese ehmatuse möödumist, et Ukraina riik ja ühiskond toimivad edasi ning igas suunas liikuvad ning oma kodudest lahkuma sunnitud ukrainlased vajavad postiteenust nüüd rohkem kui kunagi varem. Selle tõdemuse pealt asuti äri julgelt laiendama. Ja mitte ainult Ukrainas: Nova Pošta on avanud filiaale kõikjal üle maailma ning tegutseb nüüd nii Saksamaal, Uus-Meremaal, Itaalias kui ka Filipiinidel või, alates 2023. aasta novembrist, ka Eestis. Kui tuua vaid mõned näited.

Laienemisprotsess pole seejuures kaugeltki läbi. Firmal on ambitsioonikad plaanid siseneda ainuüksi 2024. aastal veel 16 riigi turule, eesmärgiga jõuda 2025. aastaks 200 filiaalini 20 Euroopa riigis. Kasvanud on ka töötajate hulk – praeguseks on Nova Pošta hingekirjas üle 30 000 inimese, kes on jagunenud üle 8500 teeninduspunkti. Veel 10 000 töötajat on ametis partner-frantsiise kasutavates ettevõtetes.

Niisiis on tegu tõelise postiäri hiiglasega, kes on võtnud oma missiooniks olla seal, kus on ukrainlased. ÜRO pagulasameti andmetel viibib Euroopa Liidus umbes 6 miljonit ukrainlast, Ukrainas endas on sisepagulasi 8 miljonit. Kõik need inimesed tahavad hoida kontakti oma lähedastega ning saata üksteisele eluks vajalikku.

Nagu Vjatšeslav Klõmov möödunud aasta lõpul ajalehel Kyiv Independent antud intervjuus märkis: “Üheksakümmend protsenti meie klientidest (Euroopas) on ukrainlased. Meie strateegia ei ole muutunud – me tahame olla ukrainlastele lähedal nii Ukrainas kui ka välismaal.”

Möödunud aastal toimetas ettevõte 1,2 miljonit pakki välismaalt Ukrainasse ja Ukrainast välismaale. 2023 aasta esimese 11 kuuga saadeti Nova Pošta kaudu Ukraina endas 366 miljonit pakki. Mis tähendab seda, et kasvuruumi paistab rahvusvahelisel turul veel olevat.

Kuid siin paistab Nova Pošta hoiak pigem kannatlik – nagu Klõmov Kyiv Independentile selgitas, võtab korraliku üle-euroopalise võrgustiku loomine aega. Selleks kasutatakse kohalike partnerite abi. Nende valikul on aga Nova Pošta jaoks üks oluline kriteerium – teenuse kiirus. Et kõik postiettevõtted ei suuda selles osas Nova Poštaga võistelda, on ettevõte partnerite valikul ettevaatlik: “Seetõttu keskendume me esialgu oma võrgustiku ehitamisele,” lausus Klõmov Kyiv Independentile.

Oma rahuliku ja kaalutletud hoiakuga kujutab Nova Pošta endast Ukraina ettevõtete seas pigem erandit. Mis pole samas ime, sest nagu eelnevalt tõdetud, on posti- ja kullerteenused valdkond, millel on riiklikust ja ühiskondlikust kriisiolukorrast pigem võita, kui kaotada – seda eriti olukorras, kus riikliku postiteenuse osutaja poolt erilist konkurenti ei tajuta.

Lisaks on Nova Pošta suutnud luua endale tõeliselt armastatud ja hinnatud brändi. Ettevõte on siiralt hinnatud ja armastatud. Kuigi siingi võib aimata kodanike kuklas olevat võrdlust Ukrpošta madala teenuse- ja teeninduskvaliteediga, on Nova Pošta siiski ise brändiloome osas pikalt ja teadlikult vaeva näinud.

Nii on Ukrainas kõigile tuntud Nova Pošta aastatepikkune pühendunud ühiskondlik ja heategevuslik töö. Nii lõi firma juba 2014. aastal alanud  Donbassi sõja algul humanitaarpostiprogrammi, mis võimaldab vabatahtlikel saata abivajatele pakke Nova Pošta kulul. Sama programm mängis olulist rolli ka koroonapandeemia ajal ja jätkub muidugi praegugi, täiemahulise sõja päevil. Ainuüksi 2022. aastal vahendas Nova Pošta üle 270 000 humanitaarabiveose, toimetades hädavajalikku abi 10 miljonile ukrainlasele.

Ja kahtlemata mängib Nova Pošta hea kuvandi puhul rolli ka asjaolu, et see vastab tõele. Ettevõte suudab tõesti toimetada saadetised kohale kiirelt, nende teeninduspunktides on alati tagatud sõbralik ja kiire teenindus ning teeninduspunktide võrgustik on tihe. Nova Pošta 8700 teeninduspunkti asuvad igas Ukraina linnas ja väidetavalt igas neljandas külas.

Kirjad Ukrainast, Karl Goldberg


[1] Talking business in Ukraine: Conversation with Monobank, country’s largest online bank (kyivindependent.com)


Vaata ka

Ukrenergo: ühendades võimatut

Karl Goldberg | Odessa: Ukraina elektrisüsteemid on tänavu kevadest olnud Venemaa enneolematu rünnaku all. Mai …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga