Vabariik
Sarnased artiklid
Karl Goldberg | Odessa: Farmak on Ukrainas juhtiv farmaatsiaettevõte nii müügiarvude kui ettevõtte väärtuse poolest. Kuid see ettevõte on palju enamat ühest nii-öelda tavalisest farmaatsiahiiust – kui millestki sellisest üldse rääkidagi saab, sest on ju iga ettevõte taust eriline ja isikupärane.
Igatahes pole Farmak mitte lihtsalt suur – suurfirmasid on Ukrainas palju – vaid sellele vaatamata on tegu ka pioneeriga digitaliseerimise vallas, samuti ollakse üks riigi suurimaid toodangu eksportijaid ning lisaks peetakse fiirmat üheks Ukraina parimaks töövõtjaks.
Aga alustame algusest. Farmaki lugu on pikk, ulatudes peaaegu 100 aasta tagusesse aega, 1925. aastasse. Nimelt alustas just siis Liievis tegevust Lomonossovi nimeline keemia- ja farmaatsiatehas. 1960. aastateks valmistas tehas kümneid erinevaid ravimi koostisaineid ning 1970. aastateks oli sellest saanud nõukogude süsteemis üsna erakordne ettevõte, mis eksportis oma tooteid kõikjale – isegi raudse eesriide taha Lääne-Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliasse ja mujale. 1990ndatel aastatel tehas erastati ja reorganiseeriti AS Farmakiks.
Juhatuse esimeheks ja ruttu ka enamusaktsionäriks sai 1980. aastast Farmaki pearaamatupidajana töötanud Filja Žebrovska. Kindlakäelise daami juhtimisel õnnestus aastatel, mil paljud teised suurettevõtted pankrotistusid, Farmak sellest saatusest päästa. Selleks kujundas Žebrovska tootmise ümber: seni farmaatsiatooraineid eksportinud firma asus julgelt tootma oma valmisravimeid. See strateegiline otsus võimaldas Farmakil liikuda väärtusahelas ülespoole ja laieneda uutele eksporditurgudele, mida sellest ajast alates ongi edukalt tehtud: praegu on Farmaki toodang saadaval 58 ELi, Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Lähis-Ida ja Aasia riigis.
Farmaki eduloo taga on järjekindel poliitika, mille kohaselt 90% kasumist reinvesteeritakse ettevõtte teadus- ja arendustegevusse. Interfax Ukraine andmetel investeeris ettevõte aastatel 1995-2020 oma tootmisvõimsuse moderniseerimisse üle 310 miljoni dollari, kusjuures iga-aastased investeeringud teadus- ja arendustegevusse moodustavad umbes 15 miljonit dollarit. Ka käimasolevast sõjast hoolimata ei ole kavas neid summasid vähendada.
Samas on selge, et Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on mõjutanud ka Farmakit. Kohe sõja alguses, 5. märtsil 2022. aastal hävitati üks Farmaki laohoone, kus hävis 1,5 miljardi grivna ehk ligikaudu 40 miljoni euro väärtuses ravimeid. Vaatamata sellele ja teistele kaotustele, tegi ettevõte juba siis siiski teadliku otsuse hoida kogenud meeskond koos ja mitte vallandada ega koondada kedagi ka oludes, kus osa tegevusest oli peatatud. Sellega tagas Farmak enda püsimajäämise, või, Filja Žebrovska eelmisel aastal intervjuus Ukraina Forbesile antud sõnadega: “Püsima jäime tänu oma inimestele…”
Esinduse Venemaal oli Farmak sulgenud juba 2014. aastal ning alates 24. veebruarist 2022 on ta lõpetanud kogu ekspordi Venemaale ja Valgevenesse. Žebrovski Perekonna Heategev Fond (Благодійний фонд Родини Жебрівських) on Ukraina relvajõudude, meditsiinitöötajate ja haiglate suurtoetaja, andes ainuüksi 2022. aastal üle 50 miljoni grivna ehk ligikaudu 1,2 miljonit eurot abi.
2024. aastal on Farmakil üle 2600 töötaja ning ettevõte laiendab oma toodanguvalikut ja tegeleb uute eksporditurgude otsimisega. Ettevõttel on mitu tütarettevõtet Euroopa Liidu riikides ja Barcelonasse rajatakse uut tootmiskeskust, et hajutada oma asukohti ja tagada ravimitoodangu jätkumine ka jätkuva sõja tingimustes. Nagu proua Žebrovska ajakirjale Forbes rõhutas, ei kavatse ettevõte siiski kahandada oma tootmisvõimsust Ukrainas vaid hoida väljaõppinud inimesed palgal, hoolitsedes nende eest ka rasketes oludes ning tasakaalustades samal ajal riske laienemisega mujale maailma.
