Plaan kehtestada nn julgeolekumaks on tekitanud põhjendatud küsimusi nii maksu eesmärgi, selle kasutamise kui ka rakendamise läbipaistvuse osas. Kuigi maksutõusu põhjendatakse riigi julgeolekuvajadustega, näitab riigieelarve strateegia analüüs hoopis teistsugust pilti.
Lubaduste ja tegelikkuse vastuolu
Kaitseminister Hanno Pevkuri väide, et julgeolekumaksust saadav raha läheb “viimase sendini” riigikaitsesse, on otseses vastuolus riigieelarve strateegiaga. Faktid näitavad, et nelja aasta jooksul kogutavast 2,5 miljardist eurost suunatakse kaitseministeeriumi eelarvesse vaid 659 miljonit eurot ehk 27 protsenti. Samal ajal kasvavad sotsiaalministeeriumi kulutused 3,6 miljardi euro võrra – see on 5,4 korda suurem kasv kui kaitseministeeriumi eelarves.
Eriti murettekitav on see, et valitsus ei plaani täita isegi lubadust osta 1,6 miljardi euro eest laskemoona. Pool hangitavast moonast jäetakse järgmise valitsuse õlgadele, kusjuures Kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnul pole põhjuseks mitte tarnegraafik vaid “poliitilised ja eelarvetehnilised kaalutlused”.
Maksu tehniline ülesehitus ja mõjud ettevõtlusele
Julgeolekumaks toob kaasa märkimisväärse koormuse nii ettevõtetele kui eraisikutele. Eestlaste jaoks uudne on see, et äriühingute kasumit hakatakse maksustama aastapõhiselt – lisandub iga-aastane 2% kasumimaks, mida tasutakse kvartaalselt. See võib viia paljud ettevõtted makseraskustesse, kuna raamatupidamislik kasum ei tähenda alati raha olemasolu.
Eriti keeruline on olukord metsaomanikele ja talupidajatele, kelle vara väärtuse kasv tekitab arvestusliku kasumi, kuid reaalne rahavoog sellele ei vasta. Talupidajale tekib kasum koos sündiva tallega ja metsaomanikule koos kasvava puuga – raha nägemiseni võib kuluda aastaid või isegi aastakümneid.
Läbipaistvuse puudumine ja kommunikatsiooniprobleemid
Valitsuse kommunikatsioon julgeolekumaksu osas on olnud vastuoluline ja läbipaistmatu. Margus Tsahkna kinnitas suvel, et ettevõtetele tulumaksu ei kehtestata, kuid just see nüüd toimumas ongi. Maksu kehtestamise protsess on olnud kiirustatud ja läbipaistmatu – eelnõu koostati kiiresti ning see pole läbinud põhjalikke kooskõlastusringe.
Eriti murettekitav on see, et maksutulu kasutamise osas puudub selge plaan. Kui laskemoona ostmiseks tehakse hanked, aga tasumine jäetakse järgmisele valitsusele, siis peaks kogutav raha minema reservi. Praegu sellist plaani ei paista, mis viitab sellele, et raha suunatakse teadlikult muudesse valdkondadesse.
Mõju majandusele ja ühiskonnale
Maksu ajastus on problemaatiline, arvestades Eesti majanduse praegust seisu. Majanduslangus on kestnud juba mitu aastat ning uued maksud võivad olukorda veelgi halvendada. Rahandusministeeriumi enda prognooside kohaselt tõstavad valitsuse maksuotsused inflatsiooni – tuleval aastal on hinnatõus Eestis 5% ning ka ülejärgmisel aastal jäävad hinnad kõrgemaks.
Kokkuvõte
Julgeolekumaks paistab olevat eelkõige vahend üldise maksukoormuse tõstmiseks, mida põhjendatakse julgeolekuvajaduste sildi all. Raha tegelik kasutus ei vasta lubatule ning maksu tehniline ülesehitus tekitab probleeme nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele. Eriti murettekitav on läbipaistvuse puudumine ja vastuoluline kommunikatsioon, mis õõnestab kodanike usaldust riigi vastu.
Valitsuse väide, et tegu on ajutise maksuga, ei tundu usutav, arvestades varasemat kogemust “ajutiste” maksudega. Praegune olukord nõuab märksa läbimõeldumat ja läbipaistvamat lähenemist maksusüsteemi muutmisele, eriti arvestades keerulist majanduslikku olukorda ja julgeolekuolukorda meie regioonis.
The form is not published.