Vabariik
Sarnased artiklid
Facebookist eemaldati postitus (väitega, et tseremoonia fotol kujutatakse alastust, seksuaaltegevusi ja ekstremismi, mis muide oli tõsi), kus lükkan ümber osade teoloogide väited, nagu poleks olnud olümpial tegu “õhtusöömaaja” sümboolika teadliku kasutamisega.
Kordan siinses sissejuhtatuses ka oma essee lõpulauset: “Vähemuste enamuse eri liikmed vast tahavad eelkõige normaalsuse osa olla või selleks saada, mitte ebanormaalsuse ning rõvetsemisega teisi inimesi solvata, vihastada ja häirida.”
Ning mis kõige olulisem – kunstiteose puhul loeb see, mis loomingu lõpptulemusena kokku saadud, mitte hilisemad selgitused autoritelt, et nad mõtlesid ju hoopis miskit muud. Kindlasti mõtlesid ka mastaapseid vigu teinud arhitektid pärast oma projekteeritud silla või pilvelõhkuja kokkuvarisemist ja mitmeid õnnetuid ohvreid, et nüüd läks vist küll veidi viltu, aga ega me nii küll ei mõelnud ju! Me panime sellesse arhitektuuri ju kogu oma hinge ja armastuse ning tahtsime ilu kaudu maailma paremaks teha!
Kui mõtlesid ärritamise ja labasuse asemel miskit muud, siis tuleb ka teos nii teha, et see miski muu sealt äratuntav oleks. Kui teos on juba valmis ja esitletud pärast pikki proove ja teleülekande plaane, on hilja tulla seletama, et issand jumal küll – kust meie teadsime, et stseen mis meenutab täpselt kristlike ühiskondade ikonograafiat õhtusöömaajast (mis on tuntud üle kogu maailma kõikide teiste tsivilisatsioonide juures samuti) ning kus täiesti juhuslikult kajastub kogu maailmas teada-tuntud piibellik sümboolika ja mida viivad läbi aga eri ekstavagantsed selgelt “allakäiku” või “labasust” näitlikustavad “olendid” (sh naiste rebenenud sukkpükste peal liibuvaid-läikivaid trussikuid kandev palja ülakehaga mees) – siis hilisemate “ma ei tea midagi” juttude esitamine on täiesti absurdne.
Kuna Facebooki keskkonnas on nende ümberlükkavate selgituste loogikat – sh ajalehtedes paiguti väidetut – jäänud uskuma ka mitmed ratsionaalsed inimesed, kes ei ole aga vastava “erialaga” kursis, siis on see mu meelest vajalik teema selgelt uuesti kokku võtta. Sealjuures kordan üle, et ma ei ole ise “vagatseja” – kõik “avalikud moralistid või vagatsejad”, keda tunnen, on oma päriselus enamasti kõige ebamoraalsemad võimalikest. Ning ühtlasi pea kõik, kes räägivad avalikult koguaeg üliemotsionaalselt “armastusest” või “sallivusest”, on enamasti oma natuurilt väga koleda siseeluga vihkajad, kelle tekitatud on valdav osa intriige ja tülisid ja viha nii lähikonnas kui terves ühiskonnas. Ehk mu meelest pole “usuteotus” või ka “jumalateotus” kuidagi keelatud ja sedakaudu sünnivadki ka sageli maailma parimad komöödiad ja huumorisketšid. Aga antud juhul mu meelest toimunu eitajad manipuleerivad avalikkusega ja üritavad musta valgeks rääkida.
Algne Facebooki poolt eemaldatud postitus esseega oli järgnev:
———————————————————–
Mind paneb tõsiselt imestama osade teoloogide esitatud väited, nagu poleks Pariisis toimunud stseen kujutanud üldsegi mitte Püha õhtusöömaaega, vaid otsitakse lausa eri teisi maale, millele see kõik olla põhinenud. Ei mingit seost.
Kahjuks paljud seda ka usuvad ja küsivad, et kas ongi nii. Et kui uuritakse, siis peab ka vastama (muidugi koos kauni alloleva illustratsiooniga ürituse telepildist, mille on Faceook alastuse näitamise ja seksuaalse tegevuse ja ekstremismi klausliga nüüdseks kustutanud):
On täiesti ilmselge, et stseen meenutas igale kristlasele ja eriti katoliiklasele nagu ka igale niisama haritud inimesele Püha õhtusöömaaega – sest laua keskel aupaistesära või nimbus pea kohal esinenud drääg- või misiganes olend oli ümbritsetud teistest dräägidest või mistahes olenditest, kes paiknesid tema
mõlemal küljel pika lauada meenutava catwalki taga ühel “lauapoolel” jättes laua esise tühjaks. Keskne kuju jagab klassikalises piibellikus arusaamas ka süüa; antud juhul tegi keskne olend armastuse märki kätega – samuti selge viide,
“võtke, see on minu ihu” sümboolikale, mida sellisena esitleti just spetsiaalselt telepildile. Sellise tasemega etendustes ei ole juhuslikkust – ei laval ega telepildis.
See on kõikidele üle maailma ka välijaspool lääne tsivilisatsiooni üldteada õhtusöömaaja kujutis. Selle laua ette lakus lisaks õhtusöögi- või sis praekandik, millelt kaane äratõstmise järgselt kargas välja siniseks värvitud alasti tegelane, kes laulis laulu pealkirjaga “Paljas”, kes olla Dionysos. Kuna ikonograafia oli igale kaasaja lääne inimesele äratuntavalt just Püha htusömaaja oma, siis sealt söögialuselt väljakaranud sinine mehike tõenäoliselt võis keskmisele vaatajale meenutada mingit Aadama ja Kristuse kummalist seostamist (sh esimene inimene Aadam ja tõeline inimene Kristus, kui võimalikku teoloogilist tähenduslikkust endale katoliiklane mõtestaks) – võimalik, et olgu mingi ohvrianni, lunastajana, millena iganes.
Korraldajad võivad kokku rääkida ükskõik mida, aga kaasaja inimese jaoks oli see Püha õhtusöömaaeg koos oma ihu “armastuseks” eksponeeriva või väljajagava transjeesuse või dräägjeeuse ja sinise mehikesega, kes ehk meenutas kellelegi ka pattulangemise eelset paljast Aadamat, kuna laulis paljas olemisest ja ilma riieteta olemisest kui nn patueelsest olekust, kus maailmas oli rahu ja headus.
Samamoodi nagu jõel ujuv part on kaasaja inimese jaoks part ja mitte tema eellane mingi dinosaurus, oli etenduse ikonograafia kaasaja inimesele kristlik ja piibellik. Seda teadisd ilmselgelt ka korraldajad, kelle eesmärgiks oligi suure tõenäosusega just see, mis välja tuli – ülemaailmne skandaal ja intrigeerimine võukideoloogia promona. Iga natukenegi kainelt mötlev inimene oleks kohe aru saanud, kuidas stseen mõjub – või tegu on otseses mõttes täelike ohmudega, kes just alla kukkunud kookospalmi otsast ja esimest korda maa peal ringi kõndimas. Sellist asja ei juhtuks isegi meie sotsiaalse sidususe ministriga, kes tellis omale kohvikruusid koos sümboolikaga SS – kuid sai ka kohe aru, et sümbolid on sellised, mida kohe mitte ei saa avalikult kasutada. Sest tal olid elementaarsed teadmised ajaloost. Seda söömaajastseeni ei juhtuks aga kogemata mitte iialgi hiiglasliku ja sadu kordi hinnatud ja läbi vaadatud kunstiprojektiga, mida viivad läbi oletatavsti parimat kultuurharidust saanud inimesed katoliiklikult maalt.
Ehk lõpetatagu häma, liputaja võib ka öelda, et ta mitte ei hirmutanud saadava erutuse eesmärgil pargis noori neiusid, vaid tegeles kunstiprojekti ja perfoormanisga, mis tulenes näteks Sumeri mütoloogia taasetendamiset. Aga mitte ükski täiemõistuslik inimene ei usuks seda, sest ettekääne on niivõrd läbinähtav. Politsei annaks nuia sellise jutu peale.
Mantel seljas palja tilliga tüüp võiks rääkida samamoodi, et see pole ju mingi liputamine – kas te pole siis Sumeri müüti lugenud jumal Enkist, kes oma fallosega käis samuti looduses ringi ja kaevas isegi Tigrise ja Eufrati jõgede kanalid valmis. Aga see oleks lihtsalt jabur. Veelgi jaburam oleks, kui keegi sumeri mütoloogia uurija – näiteks mina – ütleksin, et tõepoolest selline müüt on ju olemas, järelikult pole tegu mitte liputaja, vaid mütoloogiahuvlisega. Ning pargis šoki saanud neiu reageeris üle ja on sumerofoob ning rumal vihkaja, sest ta pole lihtsalt tuttav maailma kultuuriajalooga ja võiks ennast veidi rohkem harida. Just sel moel õppinud teoloogid keerutades ja musta valgeks ja tulikuuma jääkülmaks ümber rääkides salakavalalt manipuleerivadki. Sest nad kaitsevad oma maailmavaadet, milleks ei ole kristlus ega ka teadus – vaid lihtsalt võuk. Sealjuures ka selle “võuki” ees lipitseda ja õigena näida püüdev ning võimaliku ideoloogilise truuduse näitamise läbi hüvesid saada prooviv tema meelest hetkel võimul oleva tiiva käest teatud arv šeekleid saada.
Mu meelest teoloog võibki olla ka võuk või kristlusevastane või oma uuritava usu aluseid ju isegi põlata. Mulle endale on paljude uuritavate usundite mitmed arusaamad väga vastikud ja ebameeldivad, ütlen need aspektid üldiselt ka ausalt välja, mitte ei hakka neid varjama. Meil Eestis on nimelt mõttevabadus ning uurimisvabadus ja kes iganes võib väita, mis ta aga ise tahab (kui see ei toeta avalikult genotsiidi või pole teadlik valetamine jne). Aga miks ei öelda seda köike siis ausalt välja ka nüüdse juhtumi puhul: “ma kaitsen oma maailmavaadet!” Vaid asutakse täiesti ilmselget otseses mõttes silma moondades täesti teiseks rääkima?
Ma näiteks ise leian, et igasugune jumala- või usuteotus peaks olema igati lubatud. Ka eeldusel, et mingi usu esindaja usub, et tema jumal on kõikvõimas nagu on see kristluses, pole ka võimalik seda jumalust teotades talle kuidagi ju kahju teha. Absurdi rääkides ja tehes – sealjuures valetades täiesti teadlikult ja silmakirjalikult – ei tehta ju kahju mitte ühelegi jumalusele vaid esmalt iseendale ia eriti oma mainele.
Antud etenduse kunstiline juht Thomas Jolly (pärit Normandiast) utles 28. juulil tekkinud ohtusöömaja-pahameele peale järgmist: “We wanted to include everyone, as simple as that. In France, we have freedom of creation, artistic freedom. We are lucky in France to live in a free country. I didn’t have any specific messages that I wanted to deliver. In France, we are a republic, we have the right to love whom we want, we have the right not to be worshippers, we have a lot of rights in France, and this is what I wanted to convey”. Ümberlükkamised koos vabandustega tulid hiljem.
Nii paavst kaudselt kui muide Prantsuse vasakpopulistide juht Mélenchon (mu tõlge allpool) otsesõnu on toimunule tähelepanu osutanud ja selle hukka mõistnud. Rääkimata eri olgu tipp-politikutst, oma sponsorluse tagasi võtnud äriasutustest (sh Samsung) või usuliikumistest – sest sümboolika on ilmselge õhtusöömaja kujutamine perfoormansi osana.
Korraldajate väitel ei olevat neile pähe tulnud, et see kedagi solvata võiks sel moel, sest tõenäoliselt elataksegi oma äärmuslasemaailmas nii tugevalt, et ei saadagi aru, et kaine mõistusega mitteajupestud inimesele on see kõik jabur või ka sedavõrra mõnitav, et tekitab lausa raevu. Kummalisel kombel – vasakpopulistide üks peamisi juhte Mélenchon mõistis selle teravalt hukka. Erinevalt pseudoliberaalidest polegi kaalukas osa “vasakpoolseid” sageli antikristlased. Tunnen ise katoliiklikke professoreid, kes peavad ennast kommunistiks (vähemalt osaliselt), kuid kes kunagi ei hakkaks ilmselge osas valetama ja õpetlastena rahva ees silmamoondust harrastama. Aus teadlane saab olla ka mistahes kummaline radikaal või äärmuslane – lihtsalt oma tavatööd tuleb teha enamvähem ausalt. Paljud kommunistid (kes ei tunne enamasti küll kommunismi aluseid ja ajalugu) muide ongi ka vahel tublid katoliiklased huvitaval kombel. Eks paavsti enda isik tule siin ka kõne alla. Loomulikult mõistis toimunu teravalt hukka ka Prantsuse kirik koos väga paljude teiste usuorganisatsioonidega.
Antud stseen aga ei pruukinud üldse põhineda mitte ühelgi maalil – sümboolika valikus on aga täiesti selge, et see kujutas justnimelt vastavat söömaaega taotluslikult panduna kokku esmalt transpropagandaga ning teisalt ka antikmütoloogiaga – küll selle perverseeritud moel. Transpropaganda olümpial, mis oli lisaks kristluse mõnitamise katsele oma visuaalses ja sõnalis-liikumuslikus tervikus tõenäliselt ikkagi peaeesmärgiks, on eriti märgiline just seetôttu, et üle maailma kaib väga terav debatt selle üle (sh USA ja teiste valimiste kontekstis), kas mehed tohivad osaleda naiste spordis. Köige teravam on debatt ujumise teemal, kus just USAs on mehed mitmetel aladel naisi välja tõrjumas. Ka Pariisi olümpial lööb poksiringis mees teisei naisi. Sama toimub muidugi ka vanglates USAs, kus ennast naisena identifitseerivad mehed muuhulgas ka vägistamise eest vangimõistetuna soovivad kinni istuda just naiste vanglates.
Aga siin tsitaat Prantsuse vasakpoolsete juhtilt Jean-Luc Mélenchonilt, mille prantsuse keelest tölkisin:
“Mulle ei meeldinud kristliku stseeni mõnitamine Kristuse ja tema õpilaste viimase õhtusöögi vastu, mis on pühapäevase jumalateenistuse pidamise traditsiooni aluseks. Muidugi ei lasku ma seda kritiseerima kui “blasfeemiat” (jumalateotust). See ei puutu kõikidesse. Aga ma küsin: mis kasu annab riskimine solvata usklikke? Isegi siis, kui ise oled antiklerikaalne! Me rääkisime sel õhtul ju maailmaga. Kui palju on miljardi maailma kristlase seas vapraid ja ausaid inimesi, kelle jaoks usk annab abi elamiseks ja teadmise, kuidas osaleda teiste elus ilma köiki teisi / kedagi häirimata?”
“Je n’ai pas aimé la moquerie sur la Cène chrétienne, dernier repas du Christ et de ses disciples, fondatrice du culte dominical. Je n’entre pas bien sûr dans la critique du « blasphème ». Cela ne concerne pas tout le monde. Mais je demande: à quoi bon risquer de blesser les croyants? Même quand on est anticlérical! Nous parlions au monde ce soir-là. Dans le milliard de chrétiens du monde, combien de braves et honnêtes personnes à qui la foi donne de l’aide pour vivre et savoir participer à la vie de tous, sans gêner personne?” (kogu postitus all lingis)
PS viited “teadlikule satanismile” on antud juhtumi puhul ülepingutatud nagu ikka eri fundamentalistide poolt. Kuigi tegelikult tõepoolest – kui ka mõni teoloog tahab, võib ta tõesti giljotineeritud peade, kõiksugu piibellikkusele võibolla viitavate ratsanike, surmade ja Püha õhtusöömaaja pilamise ning köige muu kombinatsiooni töttu miskit säärast ka väita. Võimalik, et mingis satanistide usulahus tõesti mingit sääraseloomulist sümboolikat kasutatakse. Vaevalt, et korraldajad aga sellest lähtusid – pigem ikka teadlikust soovist kristlasi mônitada ning näidata, et uued jumalused on laval etlevad transad, dräägid või eri uusolendid. Samamoodi nagu ju võukteoloogid üle maailma väidavad oma absurdiuurimustes, et Jeesuse keha oli transkeha või Jeesus oligi olemuselt transseksuaal. Ehk siis toimunu läheb kokku kaasaegse pseudoteadusliku koolkonnaga samuti, kes tegelebki Jeesuse ümberkonstrueerimisega kaasaja seksuaalvähemuste ideoloogiatele sarnaseks – v.a. küll selle vahega, et seksuaalvähemustesse kuulujatel on enamasti ka endal toimuva pärast häbi. Kes see soovib olla mistahes vähemuse liikmena esitletud suuremale osale maailmast “rõvedalt”. Vähemuste enamuse eri liikmed vast tahavad eelkõige normaalsuse osa olla või selleks saada, mitte ebanormaalsuse ning rõvetsemisega teisi inimesi solvata, vihastada ja häirida.
Tekstis kasutatud materjal on pärit Peeter Espak’i Facebooki voogedastuse postitustest
The form is not published.