Vabariik
Sarnased artiklid
Oleks meil Eestis peale paari ajakirjaniku mingi kajastus sel teemal, ei viitsiks seda siin hetkel kirjutada ja jooks Palmse kõrtsis pigem õlut või ujuks kuskil või otsiks marju ja seeni. Aga eilseid igasugu Paetade ja Mihkelsonide jutte kuulates tuli hirm naha vahele, et mida meile räägitakse kõike kokku progressivistide poolt, kes võtavadki tõsimeeli kasutusele ühe partei võlts propagandanarratiivid ja siis räägivad seda edasi nagu päris maailmas toimuvat. Kui keegi Eestit sel moel maailmale tutvustaks näiteks eranditult Uute Uudiste poolt vahendatu kaudu, kas meile eestlastena see meeldiks? Olen loomulikult ka ise kallutatud, sest USAs edendatav otsene vasakäärmuslus nagu ka woke-maailma eksport on niivõrd vastukarva, et tekitabki isiklikku ärritumust.
Demokraatide suurimaks mureks saabki see, et vahetult enne atendaadikatset ütles Biden kampaaniakõnes, et “Trump tuleb panna (sihtimis)märklauakas”: “Put Trump In The Bullseye”. Biden ei mõelnud sellega, et kutsuks Trumpi maha laskma, aga vägivallaretoorika on demokraatide ja nende toetajate seas niigi paradigmaatiline. Kui Trump paneb hüüdnimesid ja teeb võllanalju, mis ei ole kunagi “vägivalla tooniga” – siis demokraatide toetajate puhul on ära mürgitama, pommi panema, üles pooma, maha tapma avalikud üleskutsed nii tavalised, et keegi ei pane neid isegi tähele. Õigus esitada kõige julmemat ropendamist ja vägivallale kutsuvat reotoorikat on kõikidel, eeldusel, et see käib vabariiklaste kohta. Demoniseerimise ja metsiku raevu ja viha aste on meeletu. Sealjuures ka Biden oma kõnes on kutsunud Trumpi nn kaklusele, et talle nurga taga peksa anda – Trump on Bidenit aga välja kutsunud golfis võistlema. Vahe kampaaniaretoorikas ongi vägivalla ja nn võikuse osas selgelt demokraatide poolse väga jõulise ähvardava kõnepruugi tõttu näha. Kuigi õige tee oleks Trump hoopis nalja tehes ja tögades-alandades paika panna – st kasutada tema vastu tema enda meetodeid.
Lisaks sellele loodi vandenõuteooria, et Trump soovib hakata diktaatoriks, likvideerida demokraatiat, on fašist ja toimus igasugu seostamisi Hitleriga. Demokraatia likvideerimise tõestuseks toodi mingi teisejärgulise konservatiivse mõttekoja poolt koostatud 900-leheküljeline raamat pealkirjaga “Projekt 2025”. Nagu ka Trump mainis, seal on kirjas palju täiesti naeruväärset juttu ning tõenäoliselt ta ise kuuliski sellest esimesena demokraatide endi käest. Ma ise vaatan koguaeg USA uudiskanaleid lihtsalt ka taustaks, sain ka sellisest raamatust teada demokraatide uudismajadest. Täiesti ilmselge, et sellel projektil puudub igasugune seos vabariiklaste partei kampaaniaga – iga mõttekoda USAs teeb oma plaane, projekte ja programme – demokraadid leidsid ühe, mis oli lihtsalt kummaline ja taaskord alustasid fake-news seeriatega. Aga taaskord – veidi rumalam kodanik vaadates mõnd partei telekanalit jääbki uskuma, et vastasel on 900-leheküljeline tegevusplaan riigis diktatuuri ja fašismi kehtestamiseks (kuigi selles tekstis oli sees vist karmima meetmena haridusministeeriumi kaotamine).
Kõik see aga toimus olukorras, kus oli selge vähemalt reitingute kohaselt, et Biden suudaks ülitugevalt juhtivat Trumpi võita ainult tõesti mingi ime läbi. Ei tea, mis eri paljudel radikaalidel ja vasakäärmuslastel, nagu oli seda tulistaja, või niisama vasaknoortel võis kõike riigis räägitavat kuulates pähe tulla? Päästame Ameerika ja oleme superkangelane!
Trumpi toetus aga suuresti muuhulgas lisaks demokraatide poliitika ebapopulaarsusele seetõttu tõusma hakkaski, et USA sealse kohtusüsteemiga üpriski hästi kursis olev tavaelanikkond – rääkimata mistahes asja rohkem tundvast kontingendist – sai aru, et tegu on õiguslike farsside ja lavastatud näidisprotsessidega, mis on ette võetud nn õigussõja lawfare käigus vastaskandidaadi elimineerimiseks või dikrediteerimiseks. Katse õigussüsteemi kurjalt ära kasutades Trump rajalt maha võtta ebaõnnestus sama haledalt kui meil katsed kasvõi Isamaad nn rajalt maha võtta eri protsesside kaudu. Rahvas saab ilmselgest manipuleerimisest ja lavastatusest aru ning sümpaatia kandubki hoopis poolele, keda ebaõiglaselt taga kiusatakse.
Nüüdseks on ühtlasi ka selgelt välja tulnud, et riiklikud organid manipuleerisid 2020 valimiskampaania raames avalikkusega (oletatavasti on paratamatu, et seda teinud isikuid ootab edaspidi väga karm karistus kui uurimised edasi lähevad). Ehk saadi aru, et alates 2001 . a nn julgeolekuargumenti või “national security state” argumenti “peame ennast kaitsma välisvaenlase tegevuse vastu” ja seetõttu peab organ sekkuma muuhulgas ajakirjanduse töösse ja jälitama oma kodanikke, on kasutatud julmalt ära riigisüteemide sees tekkinud paralleelstruktuuride poolt, kes kasutavad riigimasinat hoopiski ära ideoloogilistel ja erakondlikel põhjustel. See tasandas ära ka 2020 detsembri ja jaanuari Trumpi poolsed katsed vaidlustada valimistulemusi, sest valimisprotsessi sekkuti kampaania ajal tsensuuri ja manipuleerimisega ebaseaduslikult riigiorganite poolt. Trumpi tegevust, mis seisnes selles, et ta kasutas põhiseaduslikku õigust kõikide protsesside vaidlustamiseks peale 48900 häälega kolme osariigi peale kokku ülinappi kaotust Bidenile (USA üks väikesemaid vahesid ja kaotusi üldse) nähakse lihtsalt vastumeetmena varasemale ebaseaduslikule valimistesse sekkumisele – sealjuures tõendeid, et Trump 6. jaanuaril ärgitas inimesi vägivallale, pole. Seega rahva enamik andis talle tegelikult andeks – ka selle tuules, et demokraadid ise olid valimiskampaania käigus õhutanud vägivaldseid mässe, linnade ülevõtmisi, rüüstamisi – ning mitte keegi mässajatest ja vägivallatsejatest karistada ei saanud. Ehk Trump pääsestki puhtalt – sest publikum sai aru, et vastaspool oli veelgi suurema jama kokku keeranud.
Kui demokraadid poleks süstemaatilsielt tegelenud vandenõuteooriate loomisega, võltsuudiste kampaaniatega, viha ja kurjust ettekuulutava apkoalüptilise retoorikaga Trumpi suunas (kellest kogu rahvas teab, et ta on vanemast peast üpriski laisk mees, kellele meeldib diivanil TVd vaadata, burksi süüa, palju vaielda ja muliseda ja kes enamasti laseb oma valitsusel teha olulised otsused ning kes oma ametiajal ei kasutanud õigussüsteemi ega ka jälitusorganeid oma poliitiliste oponentide vastu) – oleks demokraadid aga suure tõenäosusega võitnud ju ausalt.
Eestis on enamasti avalikkuses liikvel ainult demokraatide valimismehhanismi propagandal loodud väited ja uudislood, seda paari erandiga. Ehk meie avalikkus ja ka poliitikud saavad informatsiooni erakonnapoliitilistest häälekandjatest – kus peamiseks töömeetodiks on valeuudis-narratiiv. Kõige naljakam on see, et maailmaajaloo kõige lennukamaid vandenõusid, võltsuudiseid ja petunarratiive loob just see sama meedia, kes ise oma sõnade kohaselt nende vastu võitleb.
Kõik jutud Trumpi NATOst väljaastumisest, Putini “geeniuseks” nimetamisest Ukrainale vastuolevalt jne jne – need on allgallikaid lugedes ilmselged kampaaniavaled. Tekstid ja videod ja kõik algmaterjal on olemas, kust ühemõtteliselt järeldub, et miskit sellist pole Trump kunagi öelnud – meie meedia aga kordab valeuudiseid üle nagu püha tõde ja paneb lisaks veel endapoolset kohalikku sappi isegi juurde. USAs on aga meediavabadus (v.a. organite ebaseaduslik sekkumine) ja lai spekter ajalehti ja telekanaleid ning tohutu väiksemate meediamajade ja ka sotsiaalmeediasaadete paljusus – mistõttu valija, kes ei toetu ainult kas ühe või teise maailmavaate meediale, saab ka info kätte. Tegelikkus on selline, et ei NATO ega mingi muu “välispoliitika” ei muutuks ühe või teise võidu puhul mitte kuhugi suunda muus osas, kui Trumpi võidu puhul võetakse Venemaa liitlane Iraan väga tugevalt ette senise nämmutamise ja rahusoovi asemel, Venemaa liitlased Hamas ja Taliban saaks väga suuri lööke; Iisraeliga kui lääneliitlasega lepitaks ära, Hiinaga oldaks karmimad, Venemaal Putin ei teaks ette, kuidas vabariiklaste valitsus reageerib ja satuks taas päris ohtu nagu oli perioodil 2017-2020, USA enda sõjaline võimekus suureneks – sh sallivuskoolituste likvideerimine ja woke-ideoloogia armeest väljarookimise kaudu ning suurema ressursi suunamise läbi kaitsetööstusse. Suures pildis aga oleks ikka kõik sama – küsimus on pigem rõhuasetustes ja tegutsemiste kiiruses.
Rahvusvahelises plaais tõenäoliselt tehakse lõpuks õige otsus ja sanktsioneeritakse pseudoorganisatsioonid nagu kasvõi rahvusvaheline kriminaalkohus ja muud ÜRO kaudu suunatud diktaatoreid ja ebaõiglust mahitavad kahjulikud nähted. Ehk siis diktaatoritel, terroristidel ja pseudoinimõiguslastel – ja igasugustel üle kogu Euroopa ja maailma vasakäärmuslust levitavatel fondidel hakkab minema halvasti. Ka Eestis laiutavatel woke-ideoloogiaid ja vasakäärmuslust mahitavatel seltsingutel kaoks ära vasakäärmuslik ja ideoloogiline seljatagune.
