Vabariik
Sarnased artiklid
Karl Goldberg | Odessa: Ukraina sisemajanduse kogutoodang on viimase kuue kuu jooksul võrreldes 2023. aasta sama perioodiga kasvanud tervelt 4,1%, kusjuures juunis oli kasv 1,1%, selgub majandusministeeriumi 12. juuli aruandest.
Venemaa täiemahuline sissetung andis Ukraina majandusele ränga hoobi. 2022. aastal kukkus Ukraina SKT tervelt 29,1%. Siiski suudeti majandus 2023. aastal tänu valitsuse toetustele ja rahvusvahelisele abile oodatust kiiremini stabiliseerida ning möödunud aastal kasvas majandus lausa 5,3%.
Stabiliseerumise põhjuseid on muidugi mitu – Ukraina sõjalise olukorra paranemine, valitsuse võime hoida riik toimimas, keskpanga suutlikkus hoida grivna kurssi ning juba mainitud välisabi – kuid kindlasti väärib esiletõstmist ka valitsuse relokatsiooniprogramm, mis on praeguseks hõlbustanud ettevõtete kolimist sõjast mõjutatud piirkondadest mujale.
Opendatabot teatas juba möödunud aasta 23. oktoobril, et selleks ajaks oli asunud 840 Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Hersoni või Mõkolajivi oblastis tegutsenud ettevõtet mujale. Nad said abi riiklikult programmilt, mis jagab toetusi ettevõtetele uue asukoha leidmiseks, töötajate kolimiseks ja seadmete transpordiks Ukraina piires. Enamik ettevõtetest on ümber asunud Lvivi (199 ettevõtet), Taga-Karpaatia (120), Tšernivtsi (78) ja Ivano-Frankivski oblastisse (70). Nagu öeldud, on riiklik relokatsiooniprogramm vaid üks majandust stabiliseerida aidanud tegurist, kuid kindlasti on see üks olulisemaid.
Ukrainska Pravda andmetel prognoosib majandusministeerium nüüd, et Ukraina nominaalne SKT jõuab 2025. aastaks 190 miljardi euroni ja tõuseb 2027. aastaks 26 miljardi euroni. Tuleneb kasv suurenenud investeeringutest hävinud rajatiste taastamisse, kaevandusmaakide ja metallitoodete, aga ka tänavu varakult küpsenud põllumajandussaaduste suurenenud ekspordimahtudest, kuid ka kodumajapidamiste nõudluse kasvust.
Siiski on SKT reaalkasv 2025. aastal eeldatavasti tagasihoidlik, jäädes 2,7% piirimaile. Peamised takistused: energiainfrastruktuuri suured kahjustused ja neist tulenevad kõrged energiakulud (lihtsustatult öeldes: kui elektrit pole, peab poepidaja hoidma töös bensiinijõul töötavat generaatorit ning kütusekulu maksab kinni lõpptarbija) ja elanikkonna madal ostujõud. Ministeerium prognoosib küll majanduskasvu tõusu 7,5 protsendini 2026. aastal ja 6,2 protsendini 2027. aastal – kuid seda eeldusel, et rindeolukord püsib stabiilsena ning paranevad nii õhutõrje võimekus kui riigisisene ja piiriülene logistika.
Samuti ennustab ministeerium, et inflatsioon püsib aastatel 2025-2027 keskmiselt 8,6%. Kaubandusbilanss jääb eeldatavasti negatiivseks märkimisväärse impordivajaduse ja piiratud ekspordivõimaluste tõttu, kuigi valitsus prognoosib bilansi puudujäägi olulist vähenemist 37 miljardilt eurolt 2025. aastal 19 miljardile eurole 2027. aastal.
Valitsus prognoosib ka grivna järkjärgulist odavnemist 44,8 grivnalt euro kohta 2025. aastal 50 grivnale euro kohta 2027. aastal. Eelarvekulude haldamiseks on toimetulekupiir ja miinimumpalk fikseeritud järgmiseks kolmeks aastaks 2024. aasta lõpu tasemele. Seetõttu võib kõrge inflatsioon hakata ohustada haavatavamate elanikkonnarühmade ostujõudu: keskmine palk Ukrainas oli 2023. aastal 625 eurot.
Sel ja tuleval aastal eeldatakse tööpuuduse väikest kahanemist 1,2% võrra 16,5 protsendini. Töötuse määr on siiski endiselt kriitiliselt kõrge, kujutades endast ühte suurematest Ukraina majanduse ees seisvatest probleemidest. Paradoksaalselt seisab riik samal ajal silmitsi kasvava tööjõupuudusega. Nii teatas The Kyiv Independent juba tänavu aprillis, et kolm neljandikku kõigist ettevõtetest kurdavad töökäte nappuse üle. Nende kahe teguri – tööpuudus ja tööjõupuudus – kombinatsioon on valitsuse jaoks üks suurimaid väljakutseid, millega lähiajal on vaja tegeleda.
