Laupäev , mai 25 2024

Bolt peab eesti keelt ühiskonnas piiravaks ja koormusttekitavaks!

Aktuaalses Kaameras võeti vaagida probleemi, kuidas saavad toidukulleritena töötada täiesti umbkeelseid isikud. Ometi on nad ju teenindajad, kes puutuvad kokku klientidega. Paraku seab Bolt oma ärihuvid kõrgemale Põhiseadusest, mis, nagu me kõik teame, sätestab riigikeelena eesti keele.

Väga tabavalt võttis asja kokku Tõnis Lukas. Et asi paraneks, on vaja pingutust kolmest suunast – esiteks peaksid eestlased ise oma keelt väärtustama, teiseks tuleks riigil end kindlamalt kehtestada ja kolmandaks peaksid tööandjad oma töötajate suhtes nõudlikumad olema.

Selline oleks lahendus pähklikoores kokkuvõetuna. Ja kuigi nädala tsitaadina tõstan esile hoopis ühe teise mehe lause, tasub meil Tõnis Lukase sõnu meeles pidada ja oma võimaluste piires neist juhinduda:

„Inimesed tulevad meie maale elama ja nad näevad, et eestlased ise ei pea oma keelt oluliseks ja ei kavatse seda siis ka omalt poolt õppida.

Riik peaks ennast esmaselt kehtestama, aga tööandjad peavad ka omalt poolt eesti keele kasutust nõudma.“

Nädala tsitaadi esitamise kahtlane au kuulub aga Bolti valitsussuhete juhile Henri Arrasele (on vast ikka ametinimetus, sellist pole ma veel varem kuulnud!).

Esmalt eitas ta üldse mingi probleemi olemasolu, kuna Boltile esitatakse vaid üksikuid kaebusi kuus. Kuni pole kaebusi, pole ka probleemi. Kuni eestlased mõru pilli alla neelevad, ilma et kaebekirju saatma kipuks, võib neile julgelt pähe istuda. Nahaalil nahaali õigus!

Tähtsal moel ja soravalt, otsekui viimase astme tõde kuulutades, ladus valitsussuhete juht välja oma argumendid, alustades lausa maailmavaatelisest nägemusest. Televaataja sai teada et Bolt lähtub oma valitsemise juures sellest, et igasugused regulatsioonid (antud juhul riigikeele kasutamise nõue) on lausa olemuslikult piiravad ja tekitavad ühiskonnas koormust.

Mina ei oska siit muud järeldada, kui et enesekindlalt esinev valitsussuhete juht on oma loomult anarhist. Erinevalt paljudest oma mõttekaaslastest, kes selle ideega vaid niisama flirdivad, omab tema siiski teatud võimu, mis moel või teisel üsna paljusid inimesi puudutab.

Riigikeele kasutamise kohta arvas ülbe valitsussuhete juht, et meil peaks siis olema põhjus, miks seda tehakse, miks selline nõue kehtestatakse või luuakse. Oma põlgliku suhtumisega näitas ta aga igati välja, et tema küll sellist põhjust ei näe. Milleks teile, töllidele, eesti keel? Kas teil on ette näidata mõni mõjuv või selge uurimus, no kasvõi mingisugune mõjuanalüüski, mis näitaks, et vajadus selle järele oleks selgelt olemas?

Ja selle mõttega, sisuliselt näkku sülitamisega, antud teema käsitlemine lõppeski. Televaataja kõrvu jäigi kõlama väide, et mingit teaduslikku põhjendust riigikeele kasutamisele ei ole. Inimesed jäeti selle rabava ülbitsemisega üksi, ilma et keegi toimetuse poolt oleks vaevaks võtnud asjad pea pealt jalgadele tõsta.

Olgu siis siin muutmata kujul esitatud nädala tsitaat, otsustage ise, kas neelate alla või oksendate välja:

„Regulatsioonid olemuslikult piiravad ja tekitavad koormust ühiskonnas, ehk et meil peaks siis olema põhjus, miks seda tehakse, miks selline nõue kehtestatakse või luuakse. Täna ei ole esitatud mõjuvat või selget uuringut ja ühtegi mõjuanalüüsi, mis oleks näidanud, et see vajadus oleks selgelt olemas.“

Olen püüdnud siiani oma asju nõnda ajada, et ma inimesi sõimusõnadega ei kostita, isegi kui kiusatus on suur. Ei hakka oma põhimõtet ka nüüd rikkuma, aga laia üldsuse arvamusele pole mul voli kätt ette panna. Loodan siiralt, et see tuleb piisavalt karm.

Tekst kokku pandud sotsiaalmeediast, konto Roosa Udu materjalist

Vaata ka

Postimees teeb Bidenile kampaaniat?

USA demokraatliku partei erakonnaleht Washington Post väidab: Trumpi plaan sõja lõpetamiseks olevat Krimmi ja Donbassi …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga