Neljapäev , november 21 2024

Isamaa möödus Reformierakonnast!

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,2%, Isamaad 20,2% ja Reformierakonda 20% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 3 – 27. oktoobrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Kõige populaarsem erakond on jätkuvalt EKRE, kelle toetus on kaks kuud püsinud 23-24% vahel. Isamaa toetus jätkas kümnendat nädalat järjest tõusu ning möödus reitingutabelis Reformierakonnast.

Viimase kümne nädalaga 10,4 protsendipunkti võrra tõusnud Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Viimase kuue nädalaga 5,9 protsendipunkti võrra langenud Reformierakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,6%), SDE (10,4%) ning Eesti 200 (6,4%). Ühegi esikolmikule järgneva erakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,8% ning opositsioonierakondi 58% vastajatest.

 26.09-20.10.2023Koondtulemus03.10-27.10.2023Koondtulemus
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond23,3%23,2%
Isamaa19,3%20,2%
Eesti Reformierakond20,6%20%
Eesti Keskerakond14,5%14,6%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond10,3%10,4%
Eesti 2006,4%6,4%
Erakond Parempoolsed3,1%3%
Erakond Eestimaa Rohelised1,6%1,4%
Muu0,9%0,8%

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (23,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,59%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,92%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 03.10-09.10, 10.10-13.10, 16.10-20.10 ja 23.10-27.10 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Vaata ka

Julgeolekumaks – valitsuse suurim petuskeem?

Plaan kehtestada nn julgeolekumaks on tekitanud põhjendatud küsimusi nii maksu eesmärgi, selle kasutamise kui ka …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga