(Täiendatud!)
Peeter Espak: Ajaloo seisukohast väga adekvaatne pöördumine!
Kuigi vastava piirkonna muuhulgas ajaloolasena peaks küll lisama juurde asjaolu, et ligikaudu esimene adekvaatne teadmine juutide riiklikust organiseerumisest oma ajaloolisel kodumaal pärineb kuningas Taaveti ja Solomoni poolt rajatud riigi kohta. Enne seda perioodi kuskil aastal 1000 eKr ühtegi ajaloolist tõestumaterjali juutide kui rahva kohta siiski välja tuua ei ole. Kuid kuna juudid olid ja paljud ka täna on kõikide eelduste kohaselt selles samas piirkonnas elanud Ida-Vahemere ala läänesemiidi hõimude järeltulijad, kes elasid seal aga juba tuhandeid aastaid enne kuningas Taavetit, pole väljakäidud arv “järjepidevalt üle 3500 aasta” muidugi otse ka vale, pigem õige pisut eksitav.
Ehk nagu suur osa tänastest Liibanoni püsielanikest, kes ei ole täiesti sisserändajate järeltulijad, on “geneetiliselt” või siis päritolult muistsete foiniiklaste järeltulijad mingi ulatuseni, on ka juudid sama piirkonna põliselanikud. Sisserännumüüdid ei vasta ajaloolisele tegelikkusele ja on pigem juudi rahva kunstmütoloogia, nagu muide ka Moosese väljaränd Egiptusest Kaananisse, mida ajaloos pole suure tõenäosusega kunagi päriselt toimunud. Juutide esivanemad elasid samas kohas juba ammu enne ning suur osa Vana Testameni rändelugusid ja Kaananimaa vallutamine (st enda põlise kodumaa vallutamise kangelaslugu, kus sama rahvas nagunii enne elas) on ikkagi kunstilooming nagu ka meie Kalevipoeg. Seega oleks võinud vabalt öelda, et sealkandis kasvõi kümme tuhat aastat juba elanud rahvaste nii geneetilised kui vaimse pärandi läbi järeltulijad.
Kuid üks asi, miks ei saaks ise sellisele pöördumisele alla kirjutada, on lause “Tunnistame palestiina rahva õigust enesemääramisele ning toetame kahe teineteist austava riigi ideed, mille olemuslikuks komponendiks on araabia maade poolne Iisraeli riigi eksistentsi tunnustamine.”
Minu teada nimelt ei pane mitte keegi kahtluse alla palestiina rahva õigust enesemääramisele. Seda ei teinud juudid ka 1948 – enne, kui “palestiina rahvas” ligikaudu aastaks 1968 (sh Nõukogude Liidu kaasabil ja propagandana) erinevatest araablaste kogukondadest konstrueeriti. Kuigi tegu ei ole “rahvaga” vaid tõepoolest sotsiaalse konstruktsiooniga, pole aga keegi kuskil öelnud, et araablastel palestiinlaste nime all, kes seda soovivad, poleks olnud või ei oleks õigust enesemääramisele.
Miks üle korrata asja, mida nagunii kõik tunnistavad – nn präänikuna näitamaks, et “me pole päris pahad, et ikka toetame teist poolt ka”. Ning mis puutub taaskord teineteise austamisse – kui isegi Saudi-Araabia on nõus Iisraeli tunnustama ja kahepoolsed suhted sõlmima, siis tekib küll küsimus, et kellele on selline soov adresseeritud? Palestiina nn omavalitsusele, kes on ammugi loobunud mistahes demokraatlikest ideedest ja päris soovist rahuks või ka kellegi tunnustamisest oleks võinud sellise “nõude” esitada tõesti. Kuigi teades, et seda ei soovitagi teha. Araabia riigid aga ongi kas juba tunnustanud või olid sõlmimas lepinguid selle tegemiseks.
Ehk sõnastusele “Palestiinlased: ärge tapke oma naabreid, vaid saage nendega läbi, siis saavad nemad ka teiega läbi” – sellele nagu võiks juba mingi toetuse anda. Aga mitte esitatud sõnastusele.
Aga pöördumine igal juhul esindab mõistust ja ka päris ajalugu.
Täiendus ERR-i artikli kohta:
Päris kummastav, kuidas keegi loeb ühiskonnategelaseks või kultuuritegelaseks samaväärselt Arvo Pärti, Paavo Järvit ja meie kultuurilise maailma paremikku – ja siis samaegselt aktivist Okbat ja kasvõi Poopuud, kelle arvamusavaldus koos samuti äärmuslaste petitsioonile alla kirjutanud Benjamin Klaschega ületas kasvõi Tarmo Soomere kohta esitatud väidete baasilt mu meelest kõik seinini meie avalikkuses ilmunud labasuse piirid? Ehk ühe seltskonna poolt tehtav on ületanud igasugused talutavuse mõõdikud.
Ühiskonnas elav tegelane ega ka kultuuris olev tegelane ei võrdu eesti keeles liitsõnadega “ühiskonnategelane” või ka “kultuuritegelane”. Nagu pole ka agitaator mitte “ekspert” või ajalugu võltsiv ja täiesti ilmselgeid valeväiteid edastav “ühiskonnategelaste petitsioon” mitte ühiskondlik petitsioon, vaid esmalt võltsuudis või väärinfol põhinev propaganda.
Tänane kultuuritegelaste kiri oli aga ajalooliste faktide esitlemisel tõetruu. Kuidas saab propagandat ja otsest ajaloovõltsimist üldse analüüsida samal nn mõttelisel tasandil? See, et mingi “seltskond arvab” või “mingi seltskond tunneb” ei ole argument!
Tekst esmalt avaldatud 31.10.2023 Peeter Espak’i Facebooki voogedastuse postituses
Kõneallolev Postimehes avaldatud kiri siin
ERR-i artikkel siin
The form is not published.