Vabariik
Sarnased artiklid
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 24,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,6% ja Reformierakonda 18,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. oktoobrist – 10. novembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Isamaa kasvatas nädalaga toetust veel 1,7 protsendipunkti võrra ning möödus EKRE-st ja tõusis kõige populaarsemaks erakonnaks. Teiseks langenud EKRE toetus on püsinud stabiilne alates augusti lõpust. Kolmandal kohal oleva Reformierakonna toetus on viimase kaheksa nädalaga langenud 7,8 protsendipunkti võrra. Isamaa toetus on kõrgeimal ja Reformierakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (13%), SDE (10,5%) ning Eesti 200 (6,1%). Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,5 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 34,7% ning opositsioonierakondi 60,7% vastajatest.
| 10.10-06.11.2023 Koondtulemus | 16.10-10.11.2023 Koondtulemus | |
| Isamaa | 22,4% | 24,1% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 23,2% | 23,6% |
| Eesti Reformierakond | 19% | 18,1% |
| Eesti Keskerakond | 14,5% | 13% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,9% | 10,5% |
| Eesti 200 | 6,1% | 6,1% |
| Erakond Parempoolsed | 2,7% | 2,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,3% | 1,2% |
| Muu | 0,9% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (24,1%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,59%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,9%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 16.10-20.10, 23.10-27.10, 30.10-06-11 ja 06.11-10.11 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
