Vabariik
Sarnased artiklid
Vandeadvokaat Jüri Raidla avaldas saates “Impulss” arvamust, et Eestis elavatelt Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmine või ajutine peatamine ei ole võimalik ilma põhiseadust muutmata.
Tunnistagu põhiseaduselausujad parem ausalt, et nad “kardavad” või ongi mitte Eestile, vaid mingile muule ideoloogiale või riigile lojaalsed. Ärgu toodagu aga argumenti, et “pole võimalik”. Lihtsasti on võimalik – seda kutsutakse valimisseaduse muutmiseks kooskõlas põhiseaduse poolt sätestatuga. Muide “hirm” mässu ees kombineeritult Venemaa potentsiaalse vastusega on isegi põhjendatud teema, aga siis arutletagu selle üle ausalt. Ehk “me kardamegi”, aga ärgu hakatagu selle kartuse ja hirmu kattevarjuks kasutama põhiseadust. Või ca Raidla stiilis kaitsetaktikaid, et kui me käitume õigesti, teeme me sellega hoopis halba, sest õige on vale ja vale on õige. Ja tegelikult ju “tal” (näiteks röövlil või mõrvaril) oli lihtsalt raske lapsepõlv ning tema karistamine on hoopiski ühiskonnale kahjulik, mõistmine ja aktsepteerimine ning leppimine viib aga edasi. Sel kombel kaitstakse kohtus “pätti”, mitte ei tõlgendata akadeemiliselt põhiseadust.
Mis jutt see on, et Põhiseadust peab muutma selleks, et vaenuliku agressorriigi kodanike hääleõigus peatada?
Viimasel ajal kohtab kummaliselt palju otseses mõttes põhiseaduse kurjalt ärakasutamist kellegi mingi olgu ideoloogilise kaagutamise või samas jällegi ka ärihuvide esindamise nimel.
Esimesena pensionireformi osas “sotsiaalriigi” argumendi kasutamine – kuigi oli ja on täiesti ilmne, et absurdselt ja mittetoimivalt (ja omas ajas selgelt ka korruptiivselt) riigi raha ärakinkimine ja riigi kodanike vaesustamine ei teeni ka mingi “sotsiaalriigi” huve. Täiesti vastupidi – teenib antisotsiaalriigi ja rahva vaesuse huve. Sel puhul oli toimuv eelkõige põhjendatav pankade poolt tehtava meeletu lobitöö ja tohutu hulga koordineeritud PR-töötajate ja ka juristide lobistama palkamisega nii riigistruktuurides kui ajakirjanduses. On arusaadav, et iga selgelt kuritegelikult, kuid ebamoraalselt seadustatult süsteemilt ebaõiglaselt profiteeriv kildkond soovis lolli lehma lüpsta nii kaua ja nii palju kui vähegi võimalik. Kuid toimus siiski põhiseaduse kurjalt ärakastuamine apelleerimisprotsessi käigus ideoloogilistes või kahtlastes ärilistes huvides.
Teisena tuleb meelde agressorriigi punamonumentide ja -sümbolite eemaldamise seiskamine, mis oli juba niivõrd suur absurd, et presidendist hakkas kahju, et talle selline täiesti jabur põhjendustekst kokku kirjutati. See polnud mitte juura, vaid kasutades ühe prominentse õigusteadlase poolt väidetavalt kasutatud väljendit toimuva kohta – “peldikufilosoofia”.
Nüüd on samasugune küsimus vaenulike agressorriikide kodanike hääleõiguse üle, mille saab põhiseadust muutmata kümnel eri viisil peatada moel, et kõik on juriidiliselt korrektne. Kasvõi klausliga “Agressiooni lõppemiseni iseseisvate riikide vastu ja okupeeritud territooriumide tagastamiseni” – või miskit sellist. Aga ikka on vaja ideoloogitseda! Igasuguse poliitilise mittemeeldivuse ja mittelugupidamise juures – aga ka meie peaminister on vastava agressorriigi poolt kuulutatud tagaotsitavaks – ja meie arutame siin, kas see äkki kellegi tundeid haavab, kui sama riigi kodanik ei saa hääletada?
Mulle näiteks ei meeldi meie peaminister – väljaarvatud juhul, kui heli on maas, siis on täitsa ok (stiilne!) – aga kui vaenulik võõrriik on ta lisanud tagaotsitavate kurjategijate nimekirja, siis pole mul mingit kahtlustki, et vastava riigi kodanike hääleõigus peab olema välistatud ka selle hetkeni, kui sellise otsuse on vaenulik riik tühistanud. Sest vastasel juhul oleks see oma enda riigi vastu tegutseda laskmine. Samamoodi nagu toimus ka punasümboolika allesjätmise või ka pensionireformi pidurdamisega.
PS! Need vene kodanikud, kelle valimisõiguse peatamise üle hetkel arutatakse, on tegelikult Venemaa Föderatsiooni alamatena kohustatud ju tagaotsitavaks kuulutatud Balti riigitegelaste kohtamisel “teoorias” sooritama kodanikuarreteerimise, et nad Venemaa miilitsale või muule organile tagaotsitavatena üle anda. Samal ajal on neil aga võimalus valida nii Putinit Venemaa presidendiks, millist võimalust nad ka ülekaalukalt meil kasutasid, kui ka tagaotsitavaks kuulutatud Eesti tegelasi volikogudesse eeldusel, et keegi neist võiks kunagi kandideerida.
Põhiseadus lubab Venemaa Föderatsiooni kodanikelt valimisõiguse äravõtmist juhul, kui vastavas reguleerivas seaduses nii sätestatakse. Kas keegi saaks tuua mingi vastuargumendi, mis ei tulene hirmust või siis eestivastasusest, et seda ei saa teha?
Muide ma leidsin Põhiseadusest koha, mille kohaselt peaks õiguskantsler koheselt nõudma Kaitseväe ja Kaitseliidu laialisaatmist või vähemalt relvade keelustamist. Nimelt “§ 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.” Kaitseväe ja Kaitseliidu käes olev relvastus nagu ka organisatsiooni eesmärk võib ohustada vaenlase elu ja seda ka talle meelevaldselt võtta. Asi selge – relvad ära korjata, laiali saata! Vastab kenasti meie viimase aja põhiseaduselausujate loogikale, kes ei tegele mitte põhiseaduse tõlgendamise, vaid väänamisega ideoloogiliselt sobivasse suunda.
Tekst esmalt avaldatud Peeter Espak’i Facebooki voogedastuse postitustes
Kommenteeritav ERR-i saade
