Kolumn

Feodaalne riik Nüüdis-Venemaa on üles ehitatud despootliku feodaalriigi kujul. Toitumisahela tipus on väike hulk „kompetentseid seltsimehi” kelle peamine eesmärk on püsida võimul ja kontrollida alluvaid. Mida madalamale me sel püramiidil laskume, seda ebakompetentsemaks muutuvad iga madalama astme juhid. Võib kõlada veidralt, aga see on võimupüramiidi eesmärk. Nimelt arvestatakse alluvate puhul …

Juri Aleksandrovitš Bezmenov (11. detsember 1939 – 5. jaanuar 1993) oli Nõukogude ajakirjanik ja KGB kaastöötaja, kes põgenes 1970. aastal India kaudu Kanadasse ning sai tuntuks marksismi- ja ateismivastaste loengute ja raamatute kaudu. Enim tuntust ongi kogunud tema õõnestustegevuse alane analüüs, mida paljud asjatundjad kasutavad ka tänapäeva Venemaa propagandategevuse mõtestamisel. …

Tihti küsitakse ajakirjanduses või küsivad lihtsalt tuttavad, et millal see jama seal Ukrainas ükskord ometi läbi saab? Või siis kõlab variatsioon samal teemal: kui kaua see Putin veel võimul püsib? Kuigi head vastust kummalegi küsimusele pole, proovin siiski jõudumööda vastata. Mis on võit? Iga sõda saab kunagi otsa. Üks pool …

Korruptsioonist räägitakse Ukrainas ja Ukrainaga seoses palju. Riigis endas on see sõja kõrval kõige olulisem teema. Korruptsiooniga seoses on liikvel ka palju müüte ja väärarusaamu ‒ ilmselgelt nii Ukrainas endas, eriti aga välismaal, kus Ukraina ja korruptsioon on paljude jaoks peaaegu sünonüümid ning kus vahel kasutatakse korruptsiooni ka  argumendina Ukraina …

Üha enam räägitakse tehisintellektist ehk AI-st (artificial intelligence – tehisintellekt ing. k). Mõni oletab, kuidas see hakkab tulevikku mõjutama, mõni hoopis pakub vastavateemalisi kursuseid ja lubab iga soovija kiirelt asjatundjaks muuta. Mõnele tundub, et tehisintellekt hakkab pakkuma uusi võimalusi, mõni kardab aga hoopis massilist töökohtade kadu. Tuleviku ennustamine on tänamatu …

Vaatlen pisut lähemalt Ukraina ja tema naabrite läbisaamist ning riikidevahelisi konflikte. Kui Venemaaga on kõik üheselt selge, siis suhted teistega on meie meedias saanud väga vähe ja pigem ühekülgset tähelepanu. Põhjalikumalt käsitlen järgnevalt Ukraina suhteid Ungari ja Poolaga, kuna just need on riigid, kellega Ukrainal on üsna keerukad suhted. Lähtun …

Priit Karumaa: Kui me sellele teemale pühendatud eelmises osas vaatlesime neid faktoreid ja inimeste eripära, kellele on suunatud Venemaa meedia ning propaganda, siis käesolevas osas võtame vaatluse alla selle mis toimub Venemaa infomeedias ning kes on seal kõige olulisemad või huvitavamad tegijad. Väljapoole suunatud propaganda. Selle koha peal ma pikalt …

Priit Karumaa, kolumnist: Et rääkida riiklikust propagandast, tuleks kõigepealt vaadelda selle riigi või siis ühiskonna ideoloogiat. Propaganda on küll kindlasti mõjuv vahend inimmasside meelsuse suunamiseks, kuid ta peab siiski arvestama kohalikke olusid, ehk siis regiooni või rahva psühholoogiat. Ehk siis propaganda peab langema viljakale pinnasele ning sihtgrupile tuleb üldjoontes siiski …

Tõnis Kivimägi, hõimlane okupeeritud territooriumilt: Eestis on toimumas järjekordsed Hõimupäevad, nagu oktoobrikuus on see juba tavaks saanud. Korraldajate sõnul on selle aasta hõimupäevade teema on “Julgus”, mis viitab keerulistele aegadele ja julgusele endaks jääda. Julgen ka mina sõna sekka öelda ning räägiks hoopis mitte-kultuurilistest asjadest. Kes on siis meie, eestlaste, …

Lähis – Ida on oma olemuselt keeruline koht. Viimased 3000 aastat on selle regiooni inimesed muidugi jätnud suure panuse maailma kultuuri ja teadusesse, kuid ühtlasi on seal piirkonnas ka ohjeldamatult sõditud ning üksteiselt nii territooriume kui ka muud materiaalset vara ära võetud. Sellest kõigest aru saamine ja teemas selgusele jõudmine …